Kanada on 2017. aasta esimeses pooles Lätis tegevust alustanud NATO pataljoni raamriik ning valitsuse seniste plaanide kohaselt kavatses Ottawa lahingugruppi juhtida 2019. aasta kevadeni.

Trudeau ütles ühisel pressikonverentsil Läti peaministri Māris Kučinskisega, et Kanada ei muuda oma hoiakut Baltimaade kaitse suhtes ning just seetõttu on riik võtnud endale juhtrolli NATO pataljonis Lätis.

"Me oleme valmis jätkama oma liitlaste toetamist," lausus Kanada valitsusjuht.

Kučinskis lausus, et see on Lätile riigi 100. aastapäevaks täiuslik kingitus.

Kanada juhitavasse pataljoni kuulub üle tuhande sõjaväelase Albaaniast, Itaaliast, Poolast, Kanadast, Sloveeniast, Hispaaniast ja Slovakkiast.

NATO paigutas 2016. aasta Varssavi tippkohtumise otsuste alusel 2017. aastal Eestisse, Lätti, Leetu ja Poola umbes tuhandemehelised mitmerahvuselised pataljonid. Eestis on pataljoni juhtriik Suurbritannia, Lätis Kanada, Leedus Saksamaa ja Poolas USA.

Trudeau at Adazi Military Base in Latvia. pic.twitter.com/MZSBlYDVCz

— Omar Sachedina (@omarsachedina) July 10, 2018

Kopā ar Kanādas kolēģiem apmeklējot Ādažu bāzi un tiekoties ar karavīriem pic.twitter.com/gthd2lPeJD

— Edgars Rinkēvičs (@edgarsrinkevics) July 10, 2018

Always good to meet my Canadian colleague @cafreeland, welcome to Latvia pic.twitter.com/Ycz6gim3bw

— Edgars Rinkēvičs (@edgarsrinkevics) July 10, 2018

With Latvian and Canadian Foreign and Defence Ministers we paid tribute to Latvian soldiers who lost lives serving in international operations. This is a stark reminder that also Latvia has paid high price to support and defend our NATO allies pic.twitter.com/BFBFJJn3r1

— Edgars Rinkēvičs (@edgarsrinkevics) July 10, 2018

Kasekamp: Trudeau visiit näitab Kanada tähelepanu kasvu

Kanada peaministri Justin Trudeau visiit Lätti on märk nii Kanada kasvavast tähelapanust Balti riikidele ning ühtlasi ka riikide poliitiliste ja majanduslike suhete tihenemisest, sõnas politoloog Andres Kasekamp.

Kanada peaminister Justin Trudeau saabus teisipäeval Riiga, ta kohtub president Raimonds Vējonise ja peaminister Maris Kučinskisega ning Lätis NATO lahingugrupi koosseisus teenivate Kanada sõduritega.

Toronto Ülikooli eesti õppetooli juhataja, ajalooprofessor ja politoloog Andres Kasekamp ütles BNS-ile, et tegemist on esimese korraga, kus Kanada valitsusjuht külastab Balti riike. Ta täpsustas, et 2006. aastal osales Kanada toonane peaminister Stephen Harper Riias peetud NATO tippkohtumisel, kuid siis polnud tegemist kahepoolse visiidiga.

Kasekamp nentis, et Kanada ja Balti riikide suhtes on seni olnud suhteliselt tagasihoidlikud ning seda hoolimata sellest, et Kanadas elab arvukalt Eesti, Läti ja Leedu päritolu inimesi.

"Tänu sellele, et Lätti paigutatud NATO pataljoni raamriigiks on Kanada, on Kanada tähelepanu Balti riikidele hüppeliselt kasvanud," nentis Kasekamp. "Lisaks Kanada ja Läti suhetele on see märkimisväärselt aidanud kaasa ka Eesti ja Kanada ning Leedu ja Kanada suhetele. Pärast seda, kui Kanadast sai NATO pataljoni juhtriik, on märkimisväärselt kasvanud Kanada ja Balti riikide suhtlus nii poliitilisel kui ka sõjalisel tasandil ning arenema on hakanud ka majandussuhted," sõnas Kasekamp. "Seega on Trudeau käimasolev visiit oluline ja märgiline ka Eesti vaatevinklist."

Trudeau teatas teisipäeval, et Kanada jääb Lätis asuvat NATO liitlasvägede pataljoni juhtima veel neli aastat pärast esialgset lahkumistähtaega ehk 2023. aastani ning lisaks suurendab oma osalust üksuses saja sõduri võrra.

"See on suur uudis," sõnas Kasekamp. "Nagu ka mitmed Euroopa riigid, on ka Kanada oma madalate kaitsekulude tõttu sattunud USA presidendi Donald Trumpi pahameele sihtmärgiks. Kanada kaitsekulud on praegu 1,3 protsenti ning Kanada kavatseb need tõsta tasemele 1,4 protsenti SKP-st. Aga ka see jääb NATO standardile kaugelt alla."

"Nüüd on Trudeau'l NATO tippkohtumisel midagi ette näidata," sõnas Kasekamp. "Trudeau saab nüüd tippkohtumisel öelda, et asi pole ainult kaitsekulude protsendis, vaid Kanada on enda kanda võtmas juhtrolli NATO idatiival."