Käesolevat tippkohtumist oli juba ette peetud üheks ajaloo pingelisemaks, sest USA presidendi Donald Trumpi ja paljude Euroopa liitlaste suhted on kujunenud väga keerulisteks.

Teemadena olid tippkohtumisel arutlusel liikmesriikide kaitsekulutused ning panustamine allianssi, kohalolek NATO idatiival ja Venemaa heidutamine ning jätkuv võitlus terrorismiga. Paraku mõjutasid riigijuhtide kokkusaamist ka teemad, mis otseselt justkui NATO-t ei puuduta, näiteks kaubandusvaidlus USA ja Euroopa Liidu vahel ning asjaolu, et juba järgmise nädala esmaspäeval kohtub president Trump Helsingis oma Venemaa kolleegi Vladimir Putiniga.

Eestist osalesid tippkohtumisel peaminister Jüri Ratas, kaitseminister Jüri Luik, välisminister Sven Mikser ja kaitseväe juhataja Riho Terras.

NB! Lühike kokkuvõte kahest päevast on loetav pärast otseblogi akent. 

OTSEBLOGI:

NB! Otseblogi näitab 20 viimast postitust, ülejäänute lugemiseks tuleb vajutada "Load more".

Tippkohtumise esimese päeva olulisemad asjaolud:

* USA president Donald Trump alustas päeva terava kriitikaga Saksamaa aadressil süüdistades Berliini liiga väikses kaitse-eelarves ja selles, et Saksamaa on gaasijuhtmeprojekti tõttu "Venemaa vang";

* Trump on nii enne kui ka tippkohtumise ajal sidunud oma avaldustes kriitika vähese panustamise teemal ka USA ja Euroopa kaubandusvaidlusega;

* kahepoolsete kohtumiste järel Merkeli ja Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga on Trump samas ajakirjanikele väitnud, et tema suhted eelpool mainitutega on suurepärased;

* Euroopa ja Kanada juhid on pigem hoidunud teravast kriitikast Trumpi aadressil;

* USA senat pidas enne Trumpi visiiti vajalikuks võtta parteiüleselt vastu eelnõu, millega kinnitatakse taas kord toetust NATO-le;

* hoolimata aeg-ajalt kõlanud teravast retoorikast, võtsid riigijuhid NATO peasekretäri Jens Stoltenbergu eestvedamisel vastu ühisdeklaratsiooni,

millega kinnitatakse mitmeid NATO ja ka Eesti jaoks olulisi põhimõtteid nagu heidutuse tugevdamine ning mõisteti hukka ka mitmed Venemaa sammud;

* kiideti heaks liitumiskutse esitamine Makedooniale tingimusel, et riik suudab viia ellu Kreekaga sõlmitud kokkuleppe nimetüli lahendamiseks;

* Stoltenberg on olnud väga aktiivne NATO ühtsuse ja seniste põhimõtete rõhutamisel. Seda on teinud ka Trumpi administratsiooni liikmed, näiteks välisminister Mike Pompeo. Väidetavalt lepiti ühisdeklaratsiooni tekst juba kokku enne tippkohtumist ennast;

* Stoltenbergi sõnul jõuavad käesoleval aastal riigikaitsele kulutamisega kahe protsendini SKP-st kaheksa liikmeriiki ning ka teised liikmesriigid on viimasel ajal kaitsekulutusi märkimisväärselt tõstnud;

* president Trump pole aga kasutanud võimalust see trend enda teeneks kuulutada, vaid on jätkanud liitlaste kritiseerimist. Ühes säutsus teatas ta, et kahe protsendi tasemeni peaks kaitsekulutused tõstma kohe, mitte 2025. aastaks (nagu omal ajal Walesi tippkohtumisel eesmärgiks seati);

* samuti avaldas ta ka arvamust, et liitlased peaksid tulevikus tõstma kaitsekulutused tasemele 4% SKP-st, väidetavalt tuli see teade üllatusena isegi Pentagonile, sest selle taseme suunas ei liigu praegu ka USA ise;

* Trumpi kriitika liitlaste aadressil on võetud vastu mitmeti. Tema toetajad leiavad, et tema kriitika on igati põhjendatud ja õigustatud ning ka positiivne samm NATO kaitsevõime tugevdamiseks. Vahepealsel seisukohal olevad arvamusliidrid leiavad, et kriitika Nord Streami ja osade Euroopa riikide kaitsekulutuste teemal on mõnes mõttes põhjendatud, kuid mitte sellisel viisil. Trumpi kriitikud, nende seas nii USA demokraadid kui ka osa vabariiklasi, leiab, et Trumpi käitumine ja kaose külvamine toob tegelikult kasu hoopis Venemaa presidendile Vladimir Putinile, kellega Trump 16. juulil Helsingis kohtub. Samuti ei huvitavat Trumpi nende sõnul tegelikult NATO liitlaste kaitsekulutused, vaid see on lihtsalt taktika suuremas strateegias, mis puudutab heal juhul kaubandusvaidlust või on halvimal juhul argumendiks tulevikus liitlassuhetest taanduda.

Olulisemad hetked tippkohtumise teisel päeval:

* Trump jätkas hommikul Twitteris kriitikat NATO liitlaste aadressil;

* teine päev pidi keskenduma Afganistanile ja Ukrainale ning Gruusiale;

* tekkis aga muudatus päevakavas, sest Trumpi kriitika jätkumise tõttu korraldati erakorraline kinnine sessioon, millest võtsid vaid liikmesriigid. Ehk näiteks Gruusia, Ukraina ja EL-i esindajad saadeti välja;

* kinnise istungi ajal olevat Trump allikate kinnitusel kasutanud teravat retoorikatma ähvardusi, muuhulgas olevat ta lubanud, et USA on valmis teistenliikmesriikide kaitsekulutuste kiire mittetõstmise korral "üksi jätkama", midanpaljud kohalviibinud olevat tõlgendanud kui ähvardust NATO-t lahkuda;

Trump ise ja mitu riigijuhti on sellise ähvarduse toimumist või sellist tõlgendust hiljem eitanud;

* Trump korraldas hiljem pressikonverentsi, kus oli palju positiivsemas meeleolus. Tal oli hea meel, et liitlased on tõstnud kaitsekulutusi rohkem kui eales varem ja seda tänu temale. Ta leidis, et NATO on palju tugevam, kui vaid paar päeva tagasi;

* kuigi varem olid kõlanud, eriti Trumpi poolt, jutud mingist kokkuleppest kaitsekulutusi veelgi rohkem ja kiiremini tõsta, siis nagu hiljem teiste riigijuhtide, näiteks Macroni ja Conte kohaselt, mingit muud kokkulepet ei sõlmitud kui see, mida kinnitati ühisdeklaratsioonis ja mis seisnes 2014. aasta Walesi tippkohtumisel võetud eesmärgis tõsta iga liikmesriigi kulutused riigikaitsele aastaks 2024 kahe protsendini SKP-st;

* seda aga kinnitas ka peasekretär Stoltenberg, et käesoleval aatal peaks kahe protsendi tasemeni jõudma kaheksa liikmesriiki, mis on rohkem kui aasta tagasi. Samuti on ka paljud, kes selle tasemeni ei jõua, kaitsekulutusi tegelikult üsna palju ja kiirelt tõstnud;

* Gruusiale ja Ukrainale kinnitati koostöö ja toetuse jätkumist, kuid asjaolud, miks need riigid seni pole kiiremas tempos liikmeks saanud, ei ole paraku muutunud ega sõltu ka otseselt NATO-st;

* Trump läks Brüsselist visiidile Suurbritanniasse ning esmaspäeval kohtub ta Helsingis Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Paljud analüütikud on soovitanud Brüsseli ja Helsingi kohtumist jälgida paarina;

* kokkuvõtteks võiks ehk kasutada üht väljaande Axios lühikest hinnangut: "Euroopa ametnikud on nädalaid rääkinud sellest, et nad oleksid õnnelikumad, kui Trump kasutaks Brüsselis võimalust demonstreerida oma edusamme ja võtta kogu au endale, et NATO liikmesriigid kaitsekulutusi tõstavad. Ükskõik mida, peaasi, et ta ei hakkaks liitlasi sarjama ja allianssi küsimuse alla seadma. Nagu selgus, tegi Trump mõlemat: ta kiitis liitlasi rohkem kui varasemad presidendid ja ta ka hurjutas neid rohkem kui eelkäijad. Ning lahkus nii, et kõik jäi tema järel keerlema. Klassikaline Trump seega." Sama väljaanne leiab ka seda, et Trumpi retoorikast mööda vaadates, muutus NATO sellel kohtumisel mõnes mõttes tugevamaks.