Esiteks, et saada NATO-lt hädaolukorras abi on vaja arendada kõikvõimalikku logistlist taristut, eriti lennuvälju ja sadamaid. Selles kontekstis on eriti tähtis Lielvārde sõjalise lennuvälja arendamine ning vaja on arendada välja ka sadamad, ütles Graube usutluses BNS-ile.

Teiseks tuleks luua NATO-s Baltimaade eest vastutav juhtimisstruktuur. Läti kaitseministeerium ja relvajõud juba töötavad selle kallal, lausus ta.

Kui kriisiolukorras lõigatakse läbi Baltimaade ühendus teiste NATO riikidega, siis on vaja tagada relvajõudude efektiivne käsuahel, lisas Graube.

NATO staabielemendid on Baltimaades tegutsenud juba mõned aastad, kuid neil on vaid koordineeriv funktsioon. Need pole loodud kaitseoperatsioonide juhtimiseks, sest nad saavad ainult koordineerida ettevalmistusi liitlasvägede saabumiseks. Ühisväejuhatus on Läti jaoks väga tähtis, ütles Graube.

Graube sõnul usub ta, et sõjalise kriisi korral peavad Baltimaad tegutsema ühtselt.

NATO lahingugruppide liikumist puudutavaid otsuseid ei tohi langetada riiklikul tasemel. Kui Baltimaades puhkeb konflikt, siis see ei mõjuta vaid ühte riiki, vaid regiooni ning allianssi üldisemalt, rõhutas ta.