"Ministrid leppisid täna kokku uue juhtimisstruktuuri tugevdamises enam kui 1200 personalitöötajaga," ütles Stoltenberg kahepäevase kaitseministrite kohtumise esimese päeva lõppedes pressikonverentsil. "Samuti leppisime kokku, et meie uus Atlandi ühendväejuhatus hakkab baseeruma USA Virginia osariigis Norfolkis ning logistikaväejuhatus Saksamaal Ulmis."

Peasekretäri sõnul on need väed elutähtsad NATO tugevdusjõudude saatmiseks hätta sattunud liikmesriikidele.

Kaitseministrid kiitsid heaks ka NATO valmisolekualgatuse ehk niinimetatud "neli 30", ütles Stoltenberg. "See ei hõlma uusi vägesid, vaid nende vägede valmisoleku tõstmist, mis on meil juba olemas," lausus ta.

"Täna pühendusid liitlased eesmärgile, et meil oleks 2020. aastaks 30 mehhaniseeritud maaväepataljoni, 30 õhuväe eskadrilli ja 30 lahingulaeva valmisolekus asuda tegevusse 30 päeva jooksul või kiiremini," ütles Norra ekspeaminister.

Koormajagamisest ja kaitsekulutustest rääkides ütles Stoltenberg, et NATO liikmesmaade kaitsekulutused on tõusnud neli aastat järjest. "Kõik liitlased on peatanud kärped ja suurendavad kaitsekulutusi. Rohkem liitlasi kulutab kaks protsenti SKP-st. Euroopas ja Kanadas ootame tänavu 3,8-protsendist reaalkasvu," sõnas ta.

See tähendab peasekretäri sõnul, et NATO Euroopa liikmesriigid ja Kanada on kulutanud alates 2014. aastast kaitsele 87 miljardit lisadollarit.

"Liitlased on lubanud investeerida 20 protsenti oma kaitsekulutustest uude varustusse. Sel aastal täidavad selle nõudmise 15 liitlast ja ma ootan teistelt lähiaastatel sama," ütles Stoltenberg, lisades, et liitlased on suurendanud ka panust NATO missioonidele ja operatsioonidele.

Peasekretär möönis, et liikmesriikidel on veel palju tööd ära teha ning koormajagamine on üks peateemasid ka juulikuisel NATO tippkohtumisel Brüsselis.

"Ministrid arutasid ka edusamme, mida allianss on tegemas küberkaitse alal. Pärast vastavasisulise lubaduse andmist 2016. aasta Varssavi tippkohtumisel on liitlased tugevdanud oma kübervõimeid. Samuti oleme otsustanud luua osana uuest juhtimisstruktuurist küberoperatsioonide keskuse," sõnas ta.

Liitlased on praeguseks kokku leppinud riikide kübervõimete lõimimise alliansi operatsioonidesse ja missioonidesse, ütles Stoltenberg. "See toetab NATO üldist heidutust ja kaitset, sest kõigil tänapäeva kriisidel on kübermõõde."

Stoltenbergi sõnul sillutavad neljapäeval langetatud otsused tee edukale tippkohtumisele. "Rohkem investeeringuid, võrdsem koormajagamine ja tugevam kaitsehoiak. Me kohandame NATO-t tulevikuks," ütles ta.

Leedu soovib NATO idatiiva väejuhatuse loomist

Leedu kaitseminister Raimundas Karoblis tervitas NATO otsust uute väejuhatuste loomise kohta USA-s ja Euroopas ja kutsus üles looma veel üht - NATO idatiival.

"NATO juhtimise kohandatud struktuur ja otsus suurendada selle jõudude valmidust tagab kiire ja kooskõlalise sõjaväelaste liikumise üle Atlandi juhul, kui Euroopas peaks lahvatama kriis või konflikt, samuti annab jõududele volitused olla valmis koheselt reageerima," ütles Karoblis neljapäeval Brüsselis NATO kaitseministrite kohtumisel.

Tema sõnutsi on need otsused eriti tähtsad Leedu ja kogu NATO idatiiva jaoks. "Tulenevalt meie geograafilisest asukohast, tajume ohte ja oleme väga huvitatud liitlasjõudude ümberpaigutamise kooskõlalisusest ja kiirusest," märkis kaitseminister.

Ta rõhutas, et otsuste langetamise kiirus on tõhusa kollektiivkaitse tähtsaimaid tingimusi, ja kutsus sel põhjusel ministreid rakendama meetmeid, mis konflikti või kriisi puhul annaks NATO jõududele voli koheselt reageerida, edastas ministeerium.

Karoblis märkis, et veel ühe maaväestaabi loomine idatiivale tagaks Baltimaades ja Poolas tõhusama kollektiivkaitse.

Luik arutas NATO kaitseministritega liitlasüksuste tugevdamist

Kaitseminister Jüri Luik osales alates neljapäevast NATO kaitseministrite kahepäevasel kohtumisel Brüsselis, et arutada eelseisva tippkohtumise teemasid, millest olulisemad on vägede tugevdamine ja liikuvuse tagamine, samuti kaalutakse võimalusi parendada alliansi juhtimisstruktuuri.

Reedel keskendutakse NATO ja Euroopa Liidu koostööle, samuti kohtub kaitseminister Luik Rootsi kaitseminister Peter Hultqvistiga, teatas kaitseministeerium.

"Eesti jaoks on tähtis, et liikmesriikidel tekiks ühtne arusaam kuidas sõjalise konflikti korral vägesid lisaüksuste ja -varustusega tugevdada," ütles Luik, kelle sõnul on NATO-l olemas arvestatav võimekus oma liitlasi toetada, kuid aastatel, kus alliansi fookus on olnud mujal, pole suuremahulist vägede liigutamist Euroopas harjutatud.

Neljapäeva pärastlõunal arutasid Eesti, Läti ja Taani kaitseministrid võimalusi tõhustada liitlasvägede juhtimisstruktuuri Läänemere piirkonnas. Lisaks osaleb Eesti Saksa ja Prantsuse sõjalise koostöö algatustes.

Kahel päeval kogunevad kaitseministrid Põhja-Atlandi formaadis, kus arutlustes keskendutakse heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamisele, NATO sõjalise juhtimisstruktuuri kohandamisele, vägede tugevdamisele, logistikale, merelise hoiaku tugevdamisele ja küberkaitsele. Lisaks tulevad arutlusele käimasolevad operatsioonid ja terrorismivastane võitlus.

Bergmanis: NATO peaks tagama USA ja Kanada lisaüksuste kohalejõudmise

NATO üksused peaksid saama liikuda Euroopas kiiresti ning NATO peaks tagama USA ja Kanada lisaüksuste kohalejõudmise, ütles reedel Läti kaitseminister Raimonds Bergmanis.

Bergmanis osales reedel NATO kohtumisel, milles kaitseministrid arutasid ettevalmistusi 11.-12. juuliks toimuvaks tippkohtumiseks ja selle päevakorda.

Läti üks prioriteetidest on sõjaüksuste liikumise ja transpordi kiirendamine Euroopa Liidu struktureeritud kaitsekoostöö ehk PESCO raames ning parandada kriisile reageerimist.

"NATO üksused peaksid olema valmis reageerima kiirelt, kui selleks tekib vajadus. Meil peaks olema suutlikkus liikuda Euroopa alal kiiresti ning tagada lisaüksuste saabumine USA-st ja Kanadast," lausus Bergmanis.

NATO peaks kooskõlastama neid samme EL-iga ja ka see peaks olema üks prioriteetidest, lisas ta.

Bergmanise sõnul on Läti teistele NATO riikidele eeskuju sõjalises mobiilsuses, sest Läti on leevendanud seadusalaseid piiranguid üksuste liikumisele ja logistikale. Samas on jätkuvalt vajadus tehniliste lahenduste ja taristu arendamise järgi, lisas ta.

Mattis: USA ja NATO julgeolek seostub Ukraina kaitsereformi edukusega

Ukraina kaitsereform on lahutamatult seotud NATO riikide julgeolekuga, mistõttu jätkab USA selle riigi relvajõudude abistamist, edastas Ukraina kaitseministeerium USA kaitseministri James Mattise sõnad.

"Ukraina kaitsereformi edukas läbiviimine on otseselt seotud meie ühise julgeolekuga - USA ja NATO liikmesriikide julgeolekuga," ütles Mattis neljapäeval Brüsselis NATO peakorteris kohtumisel Ukraina, Kanada, Suurbritannia, Leedu ja Poola kaitseministriga.

Ühendriikide kaitseminister rõhutas seejuures, et Venemaa rikub rahvusvahelisi norme ja õigusi, millega seoses "peame vajalikuks jätkata tippkohtumisi ja aidata Ukrainat".

Lisaks märgiti kohtumisel, et hiljuti langetati otsus USA järjekordse abi osas Ukraina relvajõududele.

"See abi võimaldab suurendada Ukraina kaitsereformi dünaamikat ja sisukust," märgiti Kiievis.

Poola kaitseminister: peame toetama Ukrainat NATO-le lähenemisel

Euroopa julgeoleku jaoks on väga tähtis edukas Ukraina ning on tähtis toetada riigi püüdlusi läheneda NATO-le, edastas Ukraina kaitseministeerium Poola kaitseministri Mariusz sõnad kohtumisel Ukraina kaitseministri Stepan Poltorakiga.

"Euroopa julgeoleku jaoks on väga tähtis edukas ja turvaline Ukraina. Peame toetama Ukrainat selle püüetes läheneda NATO-le. Meie jaoks on väga tähtis, et Ukraina jääks iseseisvaks riigiks. Me vaid tugevdame oma koostööd ja kohtume võimalikult sagedasti, et lahendada kerkivaid küsimusi," ütles Błaszczak neljapäeval kohtumisel Brüsselis uues NATO peakorteris Błaszczakiga kohtudes.

Ministrid arutasid jooksvat julgeolekuolukorda Euroopas ja Ukrainas, samuti kaitseministeeriumide edaspidist koostööd.

Kohtumisel oli jutuks ka Poola, Ukraina ja Leedu ühisüksuse töö formaadi edasine täiustamine. "Teadupoolest on selle brigaadi loomine koostööformaadi edukas näide ja on eeskujuks Ukraina väe reformimisel NATO standarditele vastavaks," märkis Ukraina kaitseministeerium ajakirjanikele.