"Hoonestusõiguse saamine tähendab seda, et saame liikuda projektiga edasi kavandatud ajakavas ja suuremad ehitustööd võiksid alata juba 2019. aasta alguses," ütles Eesti Raudtee juhatuse esimees Erik Laidvee pressiteate vahendusel.

Ta lisas, et praeguseks on lõppenud Riisipere jaama rööbasteede ümberehitustööd, kohe on lõppemas uue raudtee keskkonnamõjude hindamise protsess. Sel nädalal kuulutas ettevõte välja hanke uue Riisipere elektrirongide veoalajaama projekteerimiseks ja ehitamiseks.

Ühtlasi jätkub aprillikuus alanud raudtee projekteerimine ning suve lõpus on võimalik alustada uue raudtee ehituslubade taotlemist. Praeguste plaanide kohaselt võiks Riisipere-Turba raudteelõik kasutusloa saada 2019. aasta novembris.

Projekteeritav uus Riisipere-Turba raudteeliin asub Harju maakonnas Saue valla territooriumil ning pikendab Eesti Raudtee tänast lääne-suunalist elektrifitseeritud raudteetaristut.

Valitsus andis juunis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile nõusoleku koormata Riisipere-Turba raudtee maa hoonestusõigusega AS Eesti Raudtee kasuks.

1997. aastal Haapsalu raudteelõigu erastanud Taavi OÜ kaebas aprilli lõpus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) halduskohtusse, sest on seisukohal, et on jätkuvalt Riisipere-Haapsalu raudteetammi omanik. Ettevõte on esitanud riigile pakkumise raudteetamm ära müüa, kuid riik on senini seisukohal, et tamm kuulub riigile.

Valitsus kiitis möödunud aasta mais täiendavate taristuinvesteeringute programmi raames heaks Turba-Riisipere 6,5-kilomeetrise raudteelõigu ehitamise 8 miljoni euro eest. Elektrifitseeritud raudteelõigu projekteeritud kiirus saab olema 140 kilomeetrit tunnis. Maksimaalne päevane läbilase saab olema 12 kuni 25-tonnise teljekoormusega rongipaari.