Jutt käib viiest ideest, millele puudub praegu rahaline kate riigieelarves või riigieelarve strateegias. Seega ei sisaldu need ka tegevuskava baasstenaariumis.

Kuigi valitsus andis 2017. aastal rohelise tule Haapsalu raudtee esimeseks etapiks ehk Riisipere-Turba lõiguks, millele kulub üle seitsme miljoni euro, läheks Turba-Haapsalu-Rohuküla raudtee hinnanguliselt maksma 65 miljonit eurot.

Teine suur plaan on välja ehitada Tallinna ringraudtee. Eesmärgiks on saavutada olukord, kus kaubaveod raudteel Paldiski sadamasse ei toimuks enam läbi Tallinna kesklinna ja Kopli raudteejaama.

Tegevuskava seletuskiri märgib, et järgmise viie aasta jooksul tuleks valitsusel otsustada projekti võimalikkus, kuna raudteetrass piirneb osaliselt Rail Baltic trassiga.

Projekti ligikaudne maksumus on esmastel hinnangutel 112 miljonit eurot ning see summa ei sisalda võimalikke kaasnevaid ümberehitustöid Kopli ja Ülemiste jaamades.

Veelgi kulukam idee on raudtee Tallinna-Narva, Tapa-Tartu-Valga ja Tartu-Koidula raudteelõikude elektrifitseerimine, mis maksab esialgsel hinnangul 300 miljonit eurot, millele lisanduvad kulud elektriveeremi soetamiseks.

Projekti eesmärgiks oleks viia rohkem kaubavedusid raudteele ja vähendada liikluskoormust maanteel ning aidata Eestil täita ka Euroopa Liidu CO2 heitmete koguse vähendamise nõudeid.

Otsuste ootel on ka Valga-Koidula raudtee renoveerimine ja avamine reisirongiliikluseks. See maksaks hinnanguliselt kuni 45 miljonit eurot.

Kõige väiksema kulu tooks projektidest Tallinna-Rapla raudteelõigu läbilaskevõime suurendamine, mis maksaks umbes 5 miljonit eurot.