Riigifirma Eesti Raudtee sai tänavu suvel raudteealuse maa hoonestusõiguse ning plaanide järgi peaks 6,5 kilomeetri pikkune raudteelõik valmima tuleva aasta novembriks.

Eesti Raudtee juht Erik Laidvee ütles ERR-ile, et nad on praegu töödega ajagraafikus. Lõppemas on Turba raudtee eelprojekti koostamine ning oktoobris kavatsevad nad välja kuulutada nii raudtee ehituse kui Turba platvormi ehitushanked.

Elektrirongide uue Riisipere veoalajaama hankele laekus kolm pakkumust ning järgmisel nädalal plaanib Eesti Raudtee hanke osas otsused langetada. Turba raudtee kontaktvõrgu projekteerimise-ehitamise hanketeate avaldas ettevõte 19. septembril ning pakkumusi ootab oktoobri teises pooles.

"Kahjuks on Riisipere-Turba raudtee arendusprojekti ajakava üpris tihe ja ilma igasuguse puhvrita, mis tähendab seda, et kui kuskil tekib mõni ootamatu tõrge, näiteks hankevaidlustus, võib ehitustööde lõpp lükkuda," tunnistas Laidvee.

Aprilli lõpus kaebas 1997. aastal Haapsalu raudteelõigu erastanud Taavi OÜ majandusministeeriumi halduskohtusse, sest peab end jätkuvalt Riisipere-Haapsalu raudteetammi omanikuks, riik leiab aga, et tamm kuulub riigile.

Laidvee sõnul see vaidlus raudtee valmimise ajagraafikut ei mõjuta, sest Eesti riik on Riisipere-Turba kinnistutel seadnud Eesti Raudtee kasuks hoonestusõiguse.

Lääne Raudtee loodab valimiste järel kindlat otsust

Lääne Raudtee juhatuse liige Rein Riisalu ütles, et nad on andnud Eesti Raudteele üle kõik dokumendid tööde kohta, mis Lääne Raudtee tegi enne majandusministeeriumi otsust Riisipere-Turba lõigu ehitamine Eesti Raudteele ülesandeks panna.

"Täna on Lääne Raudtee tegemas üht keskkonnamõju hindamist, aga see on seotud Turbast edasi Lääne maakonna piirini, seal on 4,8-kilomeetrine lõik, mis on keskkonnamõju hindamiseta katmata," rääkis Riisalu.

Ta meenutas mitme poliitiku lubadust, et Riisipere-Turba raudtee on Haapsalu raudtee esimene etapp. Riisalu sõnul järgneb loodetavasti esimesele ka teine, kuid rohkem selgust loodab ta saada pärast valimisi, sest uus koalitsioon peaks otsustama, kas raudtee ehituse teine etapp ette võtta ning kas ehitada see Haapsaluni või lausa Rohukülani.

Riisalu lisas, et raudteed pole mõtet teha, kui sinna rongid peale ei tule. Praegu räägitakse reisirongidest, aga on ettevõtjate otsustada, kas tulevikus võiks seal sõita ka kaubaronge ning kas Läänemaale võiks eitada mõne tööstusküla, kuhu saaks raudteega ligi.

"Need on kõik ülehomse päeva mõtted, aga esimeses järjekorras ootame ära märtsis valimised. Me teeme täna tervet rida töid /.../ SA Läänemaa omakorda teeb näiteks töid, mis puudutavad arheoloogilisi kaevamisi Risti küla juures, et kui ühel hetkel tuleb otsus teha seda raudteed Haapsalu või Rohukülani või edasi, ei tekiks üllatusi, kus tööd jäävad seisma pikaks ajaks," sõnas Riisalu.

Kui poliitiline otsus Haapsalu raudtee ehitamiseks peaks tulema kevadel, on ta väga optimistlik, aga kui mitte, siis samavõrra pessimistlik, sest Rail Balticu ehitamisega üheaegselt on seda rajada juba palju kallim ja keerulisem.

"Kevadel 2019 tuleb teha selge otsus, et jah, me teeme, ja teine otsus, et kas teeb riik või erasektor," lausus Haapsalu raudtee eestvedaja.

Valitsus kiitis Turba-Riisipere raudteelõigu ehitamise heaks möödunud aasta mais täiendavate taristuinvesteeringute programmi raames. Ehituse maksumuseks on kavandatud kaheksa miljonit eurot.