Lumehelbekese ja tasa olemise metafoori kasutas arutelu juht Allan Rajavee viitamaks noorele ja sellele, et noorte häält pole ühiskonnas kuulda.

Selle arutelu teine eesmärk oli vahetada mõtteid selle üle, millist meediat noored tarbivad, kuid kõik arutelus osalenud sedastasid, et tõenäoliselt ei jälgi seda arutelu ükski noor, ehkki arutelu kandis üle ETV2 ja ERRi veeb.

Miks see nii on?

Arutelust selgus, et noored tarbivad küll meediat, kuid sageli ei ole see uudisajakirjanduse vormis. Nii nagu on küllaldaselt valida erineva meediasisu, sotsiaalmeedia, alternatiivmeedia ja ajakirjanduse vahel, on küllaldaselt valikut ka noorte osas, keda kõnetada.

Võtame näiteks erakonna Eestimaa Rohelised esinaine Züleyxa Izmailova, kes kasutas eelmisel valimistel noorte kõnetamiseks sotsiaalmeedia kampaaniat. Tema hinnangul oli see edukas ning kaasas paljusid keskkonnateemadest hoolivaid noori.

Seda toeta Tartu Ülikooli meediasotsioloogia dotsendi Ragne Kõutsi näide oma hiljutisest teadusartiklist, millest ilmnes, et Eesti noortel on päris hea arusaam, mis on oluline ja mis mitte ning millistesse allikatesse tuleb suhtuda kriitiliselt.

Seega pole tõsi, et noored ei tarbi info saamiseks meediat, nad lihtsalt ei kasuta sageli neid meediakanaleid, mida on igapäevase info saamiseks harjunud kasutama vanemad elanikud.

Kõuts tõi välja ka selle, et Eesti noored on ka agarad looma sisu; osaliselt toetab seda koolides olev tugev meediaõpetus. Loomeagarust kinnitas ka, loovagentuuri Creatly eestvedaja Brait Pilvik, kes lisas, et kõige olulisem selle juures on leida ideid ja olla sisukas.

Nii Pilvik kui Eesti Noorteühenduste Liidu esimees Roger Tibar leidsid, et noored valivad endale meelepäraseid teemasid, mis neid huvitavad ning mõistagi on nad neil teemadel rohkem informeeritud kui teistel. Enamasti on nendeks pehmemad ja meelelahutuslikumad teemad, mis aga omakorda võib tähendada, et nendeni ei jõua oluline info näiteks päevapoliitika või igapäeva elu-olu kohta.

Roger Tibar kõneles pikalt sellest, mida noored arvavad näiteks eelmistel kohalike omavalitsuste valimistel said hääletada ka 16- ja 17-aastased. Kust said nemad infot oma valikute tegemiseks? Roger Tibar ütles, et kui uuriti noorte eelistuste kohta kohalikus elus muutmist vajavate küsimuste osas, siis kasutati erinevaid organisatsioone, kuhu kuuluvad keskmiselt aktiivsemad noored.

See tähendab, et noored saavad küll informatsiooni, mida on tarvis kodanikuna otsuste langetamiseks, kuid see jõuab nendeni väga killustatud kanaleid pidi, mitte traditsioonilise massimeedia vahendusel.