Igale eestlasele juhend välismaal Eesti esindamiseks ({{commentsTotal}})

Arvamusfestivali 1. päev
Arvamusfestivali 1. päev Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Mis oleks, kui igal eestlasel oleks ettekirjutatud juhend, kuidas välismaal käies riiki esindada? Kriis ei hüüa tulles, aga kui see käes, on vaja, et sõbrad appi tuleksid. Selle jaoks on oluline, et maailma avalikkus oleks teadlik, mis ja milline see Eesti üleüldse on ja kas meiega tasub sõber olla.

Jättes seekord kõrvale riigiasutuste (näiteks välisministeeriumi) tegevuse, siis kuidas saavad panustada tavainimesed, millise pildi me Eestist ja eestlastest loome. Indrek Treufeldt vestles arutelus Hannes Rummiga (Välisministeerium), Martin Jaško (Riigikantselei), Ivo Juurveega (Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus) ning poliitik ja ärimees Andrei Korobeinikuga.

Juhend ehk memo

Korobeinik tõi alustuseks välja, et Eestis ei ole piisavalt läbimõeldud rahvadiplomaatiat. "Kui USA-s kasutatakse riigi esindamiseks niiöelda memosid, siis täiesti tavaline Eesti inimene teeb seda nii nagu heaks arvab. Tõenäoliselt ei osata Eestit presenteerida," rääkis Korobeinik. Kui ametlikud esindajad, ministrid, riigipead peavad teisi riike ametlikult väisates esindusstrateegiatest kinni pidama, siis tavainimeste puhul seda ei ole. Kuigi tõenäoliselt on üksikinimene välismaal ka ainuke eestlane, keda sealsed inimesed oma elu jooksul kohtavad.

See tähendab, et üksikul eestlasel on tegelikult suur vastutus. Seejuures pidasid kõik arutelul osalenud läbimõeldud üksikisikust lähtuvat kuvandiloomise plaani äärmiselt oluliseks. Iseasi, kuidas seda teha. Martin Jaško hinnangul on praegu suur vastutus meie sisemeedial.

"Me ammutame igapäevast infot meediast ja vahendame seda, mis on ajakirjanduses. Ja jõuame selleni, et siseriiklik kommunikatsioon väljendub välismaal," selgitas Jaško. "Minister saab memo, tavaline eestlane ei saa memo. Kuigi kasutegur oleks sel juhul palju suurem. Tegemata koht, investeerimata värk," lisas Korobeinik.

Kuidas hindad oma riiki?

Samas tunnistas Korobeinik, et oleks mõeldamatu, et meil on üks ja ainus päheõpitud variant. "Ei saa olla üks sõnum. Inimesel peab olema valik, sest tal on ju ometi oma arvamus ka," ütles ta.

Hannes Rumm kirjeldas, et väliskonverentsidel on kaht sorti riikide esindajaid: "On rahvaid kes müüvad oma riiki üle ja on neid, kes manavad oma riiki: kõik on halvasti. See vahetu info mõjub paremini kui mistahes teleuudised."

Me oleme saanud oma arvamust kujundada Ameerika Ühendriikide ja teiste suurrikide kohta pidevalt. Näiteks televisiooni vahendusel. "Kui meie ette satub mõni ameeriklane, siis ta ei kõiguta nii palju meie arvamust ameerikast, sest see oli juba ette kujunenud. Aga kui kohtame näiteks kasahhi, siis ta võib jääda ainsaks inimeseks, keda me elus tema kodumaalt kohtame. Ja sel juhul sõltub palju sellest, kuidas see konkreetne inimene ennast üleval peab," arutles Ivo Juurvee.

Eestlased kipuvad vestlusringis osalenute hinnangul end kas alavääristama: meil on olnud kohutav ajalugu, meil on kõik halvasti ja nii edasi. Me peaksime rõhutama positiivsele. Hannes Rumm tõi näite EASi kodulehel olevast esitlusest, mida Eestit tutvustades kasutada saab ja kus kirjeldadakse kümmet halvimat asja Eesti kohta: " Aga miks ometi? Kas see on enesekriitika ja et me oleme negatiivsetest asjadest üle olemine? Vaevalt et see ikkagi positiivset kuvandit loob," oli Rumm skeptiline.

Kas Eesti ületab globaalse uudisekünnise?

Teisalt kiputakse end ka üle tähtsustama. Rumm tõi näite ületähtsustamisest: "Me arvame, et oleme rootslastele ja taanlastele lähedal, aga nemad nii ei arva. Me ise oleme uhked, et meil on hõre asustus ja metsad. Aga ühel taanlasel pole sellest aimugi ja puutumata looduse imetlemiseks läheb ta Lapimaale mitte Eestisse."

Sealjuures lisas ta veel, et tõepoolest on raske heade asjadega silma jääda, aga ka halbade asjadega me tegelikult maailma mastaabis uudiste künnist ei ületa.

Kui arutelu kokku võtta kaitsepoliitikast lähtuvalt, siis mistahes rünnaku puhul tullakse meile kas appi või vähemasti teadvustatakse, tuntakse kaasa, tehakse lärmi, kui meid teatakse millegi kindla ja positiivse järgi. Näiteks on tõenäolisem pildile jääda väikeriigil, mida teatakse heade muusikute või paljude heade IT-lahenduste ja idufirmade järgi.

Oluline on luua inimlikult positiivne ja eristuv kuvand ja see ülesanne on igal ühel meist. Ka siis kui me välismaal ei käi, sest aastas käib siin turiste rohkem kui Eestis elanikke on. Teise riigi, eriti mingi suurriigi tavakodanikku ei huvita kui suur on meie sõjavägi või kes on meie peaminister.

 

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: