"Linnapea ootamatu lahkumine tänaselt koalitsiooninõukogu koosolekult katkestas meie arutelu koalitsiooni toimimise üle," kirjutas Korobeinik pärast teisipäevast koalitsiooninõukogu oma koalitsioonipartneritele.

Korobeiniku sõnul ei ole koalitsioonipartner kokkulepetest kinni pidanud.

"Oma senise poliitilise kogemuse jooksul ei ole ma varem olnud olukorras, kus ühe koalitsioonipartneriga sõlmitud kokkulepped ei ole järjepidevalt pidanud. Ka teiste partneritega on meil aeg-ajalt olnud erimeelsusi ning nii mitmekesises koalitsioonis on see täiesti loomulik. Erinevus on olnud selles, et oleme need probleemid lahendanud avatud, lugupidava ja läbipaistva arutelu kaudu," sõnas ta.

Korobeinik märkis, et linnapea amet tähendab suuremat vastutust ning kui kokkulepped ei pea ja keeruliste teemade arutelu katkeb koosolekult lahkumise tõttu, ei saa koalitsioon tõhusalt toimida.

Samas rõhutas Korobeinik, et peab koalitsioonilepingut heaks. 

"Usun, et meil on võimalik seda koostööd jätkata ka edaspidi ühes või teises formaadis. Kui otsustate uue koalitsiooni kasuks, palun teil lähtuda sellest, mis on meie linnale parim," lisas ta.

Voltenberg: praegune koalitsioon on end ammendanud

Valimisliidu Südamega Pärnu juht Kristel Voltenberg ütles ERR-ile, et kavatseb Pärnu linnapeana jätkata. Samas süüdistas ta Korobeinikut ründavas käitumises ja nentis, et koalitsioon on end ammendanud. 

"Eilne koalitsiooninõukogu koosolek lõppes hetkel, kui see muutus koosoleku juhataja Andrei Korobeiniku poolt erakordselt ründavaks ja ruum kujundlikult nii kitsaks, et igasuguseks konstruktiivseks koostööks seal enam ruumi ei olnud," sõnas Voltenberg.

"Nii mina kui meie valimisliit Südamega Pärnu oleme olnud väga koostöövõimeline ja paindlik partner. Poliitikas on kompromisside tegemine vajalik, eriti siis, kui ühist vastutust kannavad erineva maailmavaatega poliitilised jõud," lisas ta.

Ta märkis, et kompromissil ja survestamisel on selge vahe ning teda ei ole võimalik panna otsuseid tegema tunde või surve ajel ilma sisulisi argumente esitamata.

Voltenberg ütles, et asjad tema ja Korobeiniku vahel läksid halvaks hetkest, kui linnapea keeldus kandideerimast tulevastel riigikogu valimistel Keskerakonna nimekirjas.

"Tulin hommikul linnavalitsusse ja jätkan oma tööd nii kaua, kuni on minu aeg. Olen lubanud teha seda südame ja mõistusega ning sellest põhimõttest ma ei tagane," lausus linnapea.

Küsimusele, kas praegune koalitsioon on lagunenud, vastas ta: "Ma nimetaksin seda nii, et praegune koalitsioon on end selles formaadis ammendanud."

Möödunud aasta 24. oktoobril allkirjastasid viis poliitilist jõudu Pärnu linna koalitsioonileppe.

EKRE, Keskerakonna, Parempoolsete ning valimisliidu Südamega Pärnu ja Pärnu Ühendab kokkuleppe kohaselt on Pärnu linnapea esimesel kahel aastal Südamega Pärnu juht Kristel Voltenberg, kelle 2026. aastal vahetab välja EKRE esindaja. Voltenberg jätkab seejärel volikogu esimehena.

Korobeinik: ma ei tea, et koalitsioon oleks lagunenud

Korobeinik ütles kolmapäeva päeval ERR-ile, et Keskerakond koalitsioonist lahkunud ei ole ning tema teada veel võimuliit püsib.

Korobeinik kinnitas Voltenbergi sõnu, et tüliõun oli linnapeale tehtud ettepanek Keskerakonna ridades riigikokku kandideerida.

"Me olime Kristeli ja EKRE-ga kokku leppinud, et kuna linnapea koht on aasta lõpust või järgmise aasta algusest EKRE oma, siis Kristel kandideerib meiega riigikokku. EKRE paneb ta linnapeaks ka peale seda aega. See kokkulepe sobis kolmele osapoolele, aga siis arvas Kristel, et ta võiks seda ühte osa mitte täita ja linnapeana ikkagi jätkata," rääkis Korobeinik. 

"Kui me talle ütlesime, et päris nii see ei käi ja see koht on ikkagi EKRE otsustada, ütles Kristel, et sellisel juhul see koalitsioon ei püsi ning tema selles koalitsioonis enam ei jätka," ütles Korobeinik.

Korobeiniku sõnul ei ole probleem aga mittekandideerimises, vaid selles, kui linnapea arvab, et EKRE ei leia talle asendajat. Ta märkis, et oli ka mitmeid teisi probleeme, näiteks Pärnu lennujaama puudutavatel aruteludel toimunu.

Küsimusele, kas koalitsioonil on veel lootust üheskoos jätkata, vastas Korobeinik, et tal puudub eelistus. "Ma loodan, et kui Kristel peab kokkulepetest kinni ja on tõepoolest valmis seda kohta ilma draamata vabastama, nagu me oleme kokku leppinud, siis see on võimalik," sõnas ta.

Voltenberg ütles varem, et praegune koalitsioon on end selles formaadis ammendanud.

"Kui tema jaoks on ammendanud, siis on ammendanud. Mina ikkagi võtan ühe koalitsiooni korraga. Koalitsiooniläbirääkimisi ei saa pidada siis, kui koalitsioon ei ole veel ametlikult läbi. Kui ta seda telekaamera ees ütleb, siis järelikult see koalitsioon ongi end ammendanud ja kõik teised partnerid on vabad uusi läbirääkimisi pidama," ütles Korobeinik.

Korobeinik kinnitas, et Keskerakond koalitsioonist väljunud ei ole ja läbirääkimised algavad siis, kui eelmine koalitsioon on läbi.

EKRE enda sõnul uue võimuliidu moodustamiseks läbirääkimisi ei pea

Võimuliitu kuuluva EKRE Pärnumaa ringkonna esimees ja Pärnu linnavolikogu liige Valmar Veste ütles, et tema teada koalitsioon lagunenud ei ole, kuid ta nentis, et teisipäevane koosolek oli väga emotsionaalne. 

"Kahjuks lahkus linnapea ruumist, kui oleks pidanud arutama teemasid, mis vajasid lahtirääkimist. Koalitsioonipartnerid praegu omavahel siiski suhtlevad. Ma seda päris lagunenuks ei nimetaks, aga kindlasti on meil kriis," sõnas Veste.

Tema hinnangul ei ole koalitsiooni jätkamine võimatu.

"Poliitika on kompromisside kunst. Kui me suutsime sellise koalitsiooni kokku leppida ja teha Pärnu linnale väga vajalike asjadega tugeva koalitsioonilepingu, siis ma ei näe, et jätkamine oleks võimatu," lausus Veste.

Veste kinnitas, et EKRE läbirääkimisi teiste võimalike koalitsioonide osas ei pea ning neile pole ka uut võimuliitu puudutavaid pakkumisi tehtud.

Isamaa kompab võimalusi

Opositsioonis oleva Isamaa esindaja Siim Suursild ütles, et kompamine võimalike teiste koosluste osas käib ja Isamaale on tehtud ettepanekuid koalitsiooni moodustamiseks nii praegusest koalitsioonist kui ka opositsioonist.

"Neid on keerukas läbirääkimisteks nimetada. Konsultatsioonid käivad, aga läbirääkimised saavad alguse ikkagi siis, kui tänane koalitsioon on kindlalt lagunenud," ütles Suursild.

Ta kinnitas, et Isamaaga on rääkinud nii opositsioon kui ka koalitsioon. Küsimusele, kas Isamaa osaleks võimaluse korral koalitsioonis, vastas Suursild: "Valimistel poleks mõtet osaleda, kui ei teostaks võimu koalitsioonis osalemise kaudu."

Parempoolsed loodavad koalitsiooni püsimisele, kuid on kõnelustele avatud

Võimuliitu kuuluvate Parempoolsete liige Kari Maripuu märkis, et puhkenud poleemika on seotud tulevaste riigikogu valimistega.

"Riigikogu valimised on siin suve keskel alguse saanud ja see on tegelikult kogu teema kandev keskpunkt. Inimestevahelised tülikohad ja hõõrdumised, mis on juba meedias välja öeldud, on kõik ühel või teisel viisil ettevalmistus kevadiseks," sõnas ta.

Maripuu tunnistas, et koalitsioonil on raskusi. "Minu seisukohalt oleks esimene oluline püüdlus see, et viis koalitsiooni osapoolt saavad juhtidena kokku ja räägivad läbi, kas on võimalus selle koalitsiooniga jätkata."

Tema sõnul peavad osapooled tegema järeleandmisi. "Ilmselgelt tuleb linnapea ja volikogu esimehe vahel kõigepealt sõlmida omavaheline kokkulepe. Meie ülejäänud koalitsioonipartneritena peame olukorda hindama, kas see uus viisikliidu sõnastus on kõigile aktsepteeritav. Kui on, jätkame, kui ei ole, siis võib-olla mitte."

Maripuu nentis, et kõik temale teadaolevad osapooled peavad läbirääkimisi. "Ma aga kahtlen, et kellelgi on päriselt pidav kokkulepe olemas ja koalitsiooniformaat juba koos," lisas ta.

Ta kinnitas, et Parempoolsed on otsustanud püsida praeguses koalitsioonis, kuid märkis, et erakond on kõnelusteks avatud.

"Siin peab lihtsalt vaatama, kuidas mandaadipunktid kokku tulevad. Võib arvata, et uue koalitsiooni moodustamisel tahetakse see teha võimalikult õhuke, et enne valimisi korralikult punkte koguda. Kas meile sinna ettepanek tehakse või mitte, on veel läbirääkimiste küsimus," lausus ta.

Maripuu loetles ka võimalikud võimuliidud.

"Esimene kombinatsioon, millest on räägitud, on EKRE, Keskerakond ja Isamaa. Teine võimalik kombinatsioon on Reformierakond, Isamaa ja näiteks Südamega Pärnu. Kolmas võimalik kombinatsioon puudutab ka meid: Reformierakond, Isamaa, Pärnu Ühendab ja Parempoolsed. Need on kolm realistlikku kombinatsiooni," ütles ta.