"Muidugi on mõned riigid, kus vastavalt põhiseadusele käivadki kõik obligatoorselt valimas ja alati on ainult üks kandidaat, keda valitakse, aga ma ei ole päris kindel, et see on meie ühiskonna- või riigikorraldus," ütles Kõlvart ERR-ile.

"Me lähtume sellest, et erakonnal võiks olla järjepidev ja arusaadav poliitika ning seisukoht. Me oleme algusest peale avaldanud arvamust, et peab tekkima laiem debatt, ja selleks on vaja rohkem kui üht kandidaati. Me oleme ka avaldanud toetust Tiit Landile. Debatti ei ole toimunud, meil on ainult üks kandidaat. Ja seesama põhiseadus annab võimaluse ka riigikogu liikmetele oma seisukohti erinevalt avaldada – kas hääletada poolt, vastu või siis üldse mitte hääletada ja oma seisukohti lahti seletada. Oma intervjuus "Aktuaalsele kaamerale" ma ütlesin, et loomulikult on riigikogu liikmetel vaba mandaat. Fraktsioon veel otsustab, kuidas me enda seisukohti väljendame. Aga see protsess, mida me praegu näeme, ei ole meie arvates õige ja selles osaleda ei ole meie arvates samuti õige," lausus Kõlvart.

ERR küsis, kuidas kommenteerib Kõlvart seda, et Isamaa otsustas ikkagi toetada Ülle Madiset.

"Vastavalt sellele samale vabale mandaadile ja vastavalt põhiseadusele. Iga fraktsioon, iga erakond teeb oma valiku ja Keskerakond on oma valiku teinud samamoodi. Me ei ole valmis vastavalt konjunktuurile enda meelt muutma," vastas Kõlvart.

Kõlvart rõhutas ka seda, et tänane riigikogu koosseis ei peegelda tegelikult rahva toetust, seega ei saa ka öelda, et tänane koosseis sajaprotsendiliselt peegeldab rahva arvamust.

"Tulevikus, selleks et sellist debatti ei teksik, on meie arusaam, et peavadki toimuma presidendi otsevalimised," sõnas Kõlvart.

Vastates küsimusele, kas Keskerakond keelab oma fraktsiooni liikmetel presidendivalimistel osalemast, ütles Kõlvart, et keegi ei ole nii öelnud.

"Kui keegi oletab seda, ei tähenda, et see kuidagi peegeldaks reaalsust. Intervjuus, mida pärast tsiteeriti, olen ma öelnud – mida kahjuks ei kasutatud –, et fraktsioon alles arutab, mis on see viis, kuidas enda seisukohta väljendada. Aga poliitiline seisukoht on kujundatud ja me kujundasime seda mitme kuu jooksul, meil olid arutelud. Seal osalesid nii juhatuse liikmed kui ka fraktsiooni liikmed. Seega see, mida mina väljendasin, ei olnud mingi signaal juhatusele või fraktsioonile, vaid see oli signaal fraktsiooni, juhatuse ja erakonna poolt. Need on väga erinevad asjad," rääkis Kõlvart.

"Keskerakonna positsioon ei ole muutunud. Meie arvates peavad toimuma valimised, mitte määramine. Kuna riigikogus valimisi ei toimu, siis meil ei ole soovi määramisel osaleda," sõnas Kõlvart.

Kõlvart ütles, et kuigi Keskerakond ei ole veel otsustanud, kuidas täpselt presidendivalimiste päeval käituda, ei saa erakond kedagi kuidagi keelata. "Sellist asja, et keegi keelab kellelgi midagi teha ei saa lihtsalt eksisteerida. Riigikogu liikmetel on vaba mandaat ja kõik on täiskasvanud inimesed," sõnas Kõlvart.

Kuigi Ülle Madise käis Keskerakonna fraktsioonis ka küsimustele vastamas, ei ole Kõlvarti sõnul võimalik selle kohtumise põhjal öelda, kas Madise sobiks Eesti järgmiseks presidendiks.

"Seda näitaks debatt. Ühe kohtumise alusel seda öelda ei ole võimalik. Sellepärast meie arvates pidigi toimuma päris konkurents ja debatt, mis kestaks kauem kui üks päev, et siis oleks mitte ainult Keskerakonnal, vaid ka ühiskonnal laiem ülevaade, mida sisuliselt tähendab ühe või teise kandidaadi visioon. Aga meie olime siin kahe kuu jooksul pigem näitemängu pealtvaatajad – kuidas kandidaat ei olnud päris kandidaat ja kas ta üldse kavatseb kandideerida või mitte," kommenteeris Kõlvart.