Külli Taro | Meie laste koolitööd reguleerib kõige kasutum õigusakt
Kui kuulutataks välja konkurss kõige kasutuma õigusakti leidmiseks, oleks üks väga tugev kandidaat sotsiaalministri määrus pealkirjaga "Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele".
See reguleerib kohati loosunglikult, kohati jälle arusaamatult täpselt kõikvõimalikke koolitöö korraldusega seotud teemasid.
Näiteks on kirjas, et 1. klassis koduseid ülesandeid ei anta. Nii et 1. klassi lapsi kodus õppima harjutada ei tohi, ka väga väikeses mahus mitte. Tegelikkus on muidugi teine ja see ehk ongi mõistlik.
Tunniplaanis peavad reeglite järgi humanitaarained vahelduma reaal- ja oskusainetega. Seega eesti keele ja kirjanduse tunnid järjestikku olla ei või. Keemiale ei või järgneda füüsikatundi. Vahepeal tuleb ikka teha põige näiteks ajalukku. Ja kui ajalootunnis on just räägitud keskajast, siis ei tohi teha nii, et sellele järgneks kirjanduse tund rüütliromaanidest ja kangelaseepostest. Ma ei tea, milleks sellised reeglid head on.
On muidugi ka iseenesest vajalikke piiranguid, mille rakendamine aga keeruline. Näiteks koolikoti maksimaalne lubatud raskus. Kuigi 1.-3. klassis käiva lapse ranits ei või kaaluda rohkem kui 3 kilo, on praktikas sellest piirist kinni pidamine probleemi. Ranitsa raskus ei sõltu ainult õpikutest, vaid ka koti enda kaalust, kehalise kasvatuse riiete hulgast või pinali raskusest. Aga kui see kõik ikkagi läheb üle 3 kilo, pole nagunii kellegi suunas näpuga näidata.
Muu hulgas on koolidele ette kirjutatud ka kontrolltööde planeerimise kord. Ministri määrus ütleb: "Kontrolltöid ei planeerita esmaspäevale ja reedele, samuti õppepäeva esimesele ning viimasele õppetunnile, välja arvatud juhul, kui õppeaine on tunniplaanis esmaspäeval ja reedel või ainult ühel neist päevadest või esimese või viimase tunnina." Kes sellest lausest nüüd kohe aru sai, on väga tubli. Mõte peaks olema selles, et kontrolltööd toimuvad teisipäevast neljapäevani, teisest kuni eelviimase tunnini.
Esiteks on arusaamatu, miks ei võiks kontrolltöid nädala peale ühtlaselt jaotada. Paljud lapsed, kes õhtuti trennis käivad, leiaks ehk just nädalavahetusel aega ja jaksu õppetükkidesse süveneda.
Teiseks algavad ja lõpevad tunnid koolides erineval ajal. Nii et ühe kooli teine tund võib toimuda samal kellaajal, kui teises koolis alles õppetöö algab. Aga esimeses tunnis ei või kontrolltööd teha, teises võib. Mis siis, et kellaaeg on sama.
Aga kõige mõttetumaks teeb sellise regulatsiooni kontrolltöö definitsioon. Määruse järgi on kontrolltöö terve õppeveerandi või kursuse õpitulemuste omandamist kontrolliv kirjalik töö. Selliseid töid tehakse tegelikkuses väga harva. Lisaks kontrolltöödele toimub aga terve rida muid suuremahulisi töid, mille ettevalmistamine ja sooritamine on ajamahukad ja koormavad. Eriti kui need satuvad ühele päevale. Kuna kontrolltöö definitsiooni alla need ei mahu, siis määruses kehtestatud detailsed reeglid õpilasi ülekoormuse eest kuidagi ei kaitse. Tegelikult sõltub õpilaste õppekoormus ikkagi koolijuhtide ja õpetajate mõistlikkusest.
Kui algkooli laps veel tõesti ise ei oska oma parimate huvide eest seista, siis vähemalt gümnaasiumis võiks usaldada õpilaste enda hinnangut ja anda võimalus parimas õppetöö korraldamise viisis kokku leppida. Usun, et tegelik elu koolides toimubki suuresti terve mõistuse järgi, olenemata kõnealusest määrusest. Aga õigusriigi tõsiseltvõetavus kannatab.
Õppekorralduse reeglite kehtestamise eesmärk on ju õilis − õpilaste vaimse ja füüsilise tervise kaitse. Milleks aga reeglid, mis on kas ilmselges vastuolus tegelikkusega või lihtsalt kedagi ei aita? Kui õigusakt on juba kehtestatud, peab kulutama hulga töötunde, et kontrollida selle täitmist.
Paraku on kõnealune määrus vaid üks näide tarbetust reguleerimisest. Selle muutmise vajadustki on tõdetud juba vähemalt paar aastat. Kooliaasta algus annab ehk ajendi asi käsile võtta. Suurejooneliste õigusloome mahu ja bürokraatia vähendamise kavade asemel oleks just sellistest konkreetsetest sammudest enam kasu. •
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Rain Kooli