Eelmise aasta kevadel esimest korda kohtunud haridus- ja terviseekspertide töörühm tegi oma ettepanekud sotsiaalministeeriumile mullu sügisel, kuid reedel koguneb töörühm, et vaadata üle nende alusel koostatud eelõu ja arutleda, kas miski vajaks veel ümbertegemist.

Töörühma esimees, SA Kiusamisvaba Kooli tegevjuht Triin Toomesaar rääkis ERR-ile, et muu hulgas soovitas töörühm nihutada koolipäeva algus kogu Eestis tund aega hilisemaks.

"Kui praegu määrus sätestab, et õppepäev algab kell kaheksa või hiljem, siis see võiks olla kella üheksast kõige varasemalt, mil tunnid võiksid alata. See on päris suur haridusuuendus, kui see peaks kehtima hakkama," märkis ta.

Lisaks tegi töörühm ettepaneku kontrolltööde arvu paremini reguleerida. Selleks pöörati praegune olukord teistpidi - nimelt sätestab praegune määrus, mis asi on kontrolltöö ja kui tihti seda võib teha, aga ekspertide hinnangul tuleks hoopis kindlaks määrata, mis on tunnikontroll - tegu on ühe õppetunni materjalil põhineva väiksemahulise tööga - ning kõik, mis seda ületab, lugeda kontrolltööks.

"Kui tänane määrus võimaldab seda, et kontrolltööd vaadatakse kui ühe suure teema lõpetavat tööd, siis õpetaja saab alati viidata, et iga töö ei ole kontrolltöö," selgitas töörühma juht.

Kodutöökeeld jääb ajale jalgu

Kodutööde osas tegi töörühm ettepaneku kaotada esimeste klasside kodutöökeeld, mis on ajale jalgu jäänud.

"Kui õpetaja sooviks anda ka esimese klassi lastele näiteks koduseks ülesandeks rääkida oma vanaemaga ja koguda sealt mingi lugu või tuua kodupargi hoovist värvilisi lehti, siis see justkui on ka kodune ülesanne. See tänane keeld tegelikult seab ka takistuse õpetajale, ta ei saa kasutada näiteks pööratud klassiruumi metoodikat, mis tähendab, et kodus õpitakse teatud materjalide alusel üks või teine väike asi selgeks ja koolis saab sellele läheneda hoopis teise nurga alt," sõnas Toomesaar.

Samuti soovitas töörühm survestada koole ja omavalitsusi korraldama õppetööd üldjuhul ühes vahetuses. "Kui hoolekogu annab nõusoleku, on võimalik õppetööd läbi viia ka kahes vahetuses, aga selle otsuse peaks tegema kogukond," sõnas ta.

Ehkki seda oleks kooli pidajal ehk kohalikul omavalitsusel raske korraldada, siis Toomesaare sõnul tuleb mõelda lapse heaolule - kas teises vahetuses õppimine on talle tegelikult hea või on see täiskasvanute suutmatusest tulenev pealesunnitud olukord, millega laps peab lihtsalt hakkama saama.

Koolikoti raskuse üle hakatakse veel vaidlema

Töörühm tegi ettepaneku ka koolikottide raskuse osas, kuid sel teemal hakatakse Toomesaare sõnul reedel veel arutlema, sest kaalumisel on lausa kolm võimalust.

"Siin ilmselt homme vaidleme omavahel selle üle, kumb on parem, kas lapsekesksus või järelevalve lihtsus," lausus töörühma juht. 

Toomesaare sõnul on ettepanekuid veelgi, kuid päris kõik neist ei jõudnud eelnõusse. Reedesel kohtumisel vaadatakse üle, kas see, mis ametnikud ettepanekute põhjal eelnõusse on pannud, on jätkuvalt töörühma nägemus või oleks vaja midagi ümber teha. Seejärel liigub eelnõu kooskõlstusringile ja sellele saab taas muudatusettepanekuid teha.

"Arvan, et kuna muudatused, mida töörühm tegi, on väga suured ja hariduslaev on väga suur ja raske asi, mida pöörata, nii et kõik suure hurraaga kaasa tuleksid, siis ilmselt on lähiajal oodata ühiskondlikku debatti," tõdes Toomesaar.

Haridus- ja terviseekspertide töörühmas osalesid Tervise Arengu Instituudi, Terviseameti, Kiusamisvaba Kooli, Noored Kooli, Eesti Koolipsühholoogide Ühingu, Eesti Koolijuhtide Ühenduse, Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Haridustöötajate Liidu, Eesti Õpetajate Liidu, Eesti Lapsevanemate Liidu, SA Innove ja haridusministeeriumi esindajad.