Terviseameti peadirektor Merike Jürilo kinnitas Vikerraadio saates "Uudis+", et seaduseid ja regulatsioone on piisavalt, mis võimaldavad teha järelevalvet ka nn piiripealsetele toodetele, mis pole seaduse mõistes ei ravim ega tervishoiuteenus.

"Seal on riigil võimalik sekkuda küll. Meil kehtib rahvatervise seadus - ei tohi levitada väärinformatsiooni toodete kohta, mis võivad ohustada inimese elu või tervist; reklaamiseadus ütleb, et tooteid ei tohi müüa agressiivsel moel või valeväiteid esitades. Kosmeetikatoodete määrus ütleb, et kosmeetikatooted peavad olema märgistatud vastavalt sellele, mida nad tegelikult teevad ja sisaldavad. Kemikaaliseadus kehtib," loetles Jürilo.

Terviseameti peadirektor kinnitas, et järelevalvemenetlus MMS-i suhtes on algatatud, ent uurimise huvides ei saa ta detailidesse laskuda.

Jürilo paneb südamele: internetis imesid lubavate toodetega kokku puutudes tasub enne nende soetamist mõelda korraks tootelubaduse üle, kas see on realistlik ning teha taustauuringut, kes on toote maaletooja ja millised on toote tegelikud omadused.

Interneti võimalused annavad igaühele kätte piiramatuse paljudes kanalites kontrollimatut infot levitada ning kriitikameele puudumisel leitakse selle uskujaid palju.

"Kui inimesel on mure oma tervisega, võiks esimene konsultatsioon olla ikka oma perearstiga," toonitas Jürilo.

Näiteks ravimid peavad olema ravimiregistris registreeritud, toote vastavust ravimiinfolehele kontrollib ravimiamet. Ka tervishoiuteenuse osutamiseks peab olema luba.

"Piiripealsete toodete puhul ütleb tootja sageli, et ta ei võta mingit vastutust tagajärgede eest. See peaks juba panema kellukese helisema. Kui vastutust ei võeta või ei juleta võtta, siis miks seda ei juleta teha?" küsib Jürilo retooriliselt.

Põhjuseks, miks inimesed üha enam end omal käel "interneti teel" ravivad, peab Jürilo seda, et nii on palju lihtsam: ei pea helistama perearstile, ei pea end kusagile kohale vedama, leiab palju mõttekaaslasi, kes kiidavad omal käel diagnoosimist ja ravimist takka.

Ajakirjanduslik käsitlus on tõstnud inimeste teadlikkust ja julgust terviseameti poole pöörduda. Jürilo kinnitusel on MMS-i jt ainete tarvitamisi puudutavate pöördumiste arv viimaste kuude jooksul kasvanud. Samuti julgustab ta inimesi pöörduma mürgistusinfokeskusesse, kus saab kahtlase aine manustamisel tekkinud reaktsioonidest anonüümselt teada anda ja nõu küsida, ilma hukkamõistu kartmata.

Ukse vahele jäänud sõrme juhtum

Sel nädalal postitas Facebooki MMS-i kogukonnas üks seal aastaid aktiivselt tegutsenud ema šokeeriva foto oma viieaastase lapse mustaks tõmbunud sõrmest. Näpp oli mõni päev varem jäänud autoukse vahele. Röntgen näitas, et luumurdu pole, nii et ema "ravis" lapse sõrme edasi MMS-i ja DMSO lahustega, ent näpp muutus üha hullemaks. Kui arst soovitas teetanusesüsti teha, jooksis ema suure hirmuga Facebooki gruppi nõu küsima, sest vaktsiini ta ei tahtnud.

Juhtum jõudis kiiresti teise Facebooki kommuuni, mis hoiatab sellise isehakanud ravi eest. Tundlikuma närviga lugejad tegid pöördumise politseisse ja pöördusid ema perearsti poole. Seepeale teatas ema, et ta lihtsalt tahtis kontrollida, kui kiiresti info ühest grupist teise jõuab ning et tegelikult olla foto internetist pärit ning tema lapsega on kõik korras.

Uurimine kinnitas siiski, et juhtum on päris. Paraku selgus ka, et ema polnud oma lapse perearsti teavitanud, et on sõrme MMS-is leotanud. Kuna pere elab Soomes, tegelevad juhtumiga edasi Soome politsei ja lastekaitse.

Viieaastase lapse sõrm, mida ema on pärast autoukse vahele jäämist MMS-is leotanud. Teetanusesüstist ta hoidub. Kuvatõmmis