Karnau sõnul on teised valimiskampaanias seni kõlanud mõtted olnud lihtsalt ümmargused rahalubadused. Sotsiaalmaksu kaotamise mõtte taustaks on aga asjaolu, et maailm on muutunud ja sellega ei käi kaasas maksusüsteem, mis on üles ehitatud töökorraldusele, kus inimene käib kellast kellani aastakümneid vabrikus tööl ja läheb lõpuks pensionile.

"Sellist töökorraldust jääb iga aastaga vähemaks ja seetõttu ei kata sotsiaalmaks sellisel kujul ei inimeste haigekassakulusid ega ka vanaduspensioni kulusid. Sest kui inimesed töötavad muudel viisidel, mitte enam kellast kellani, vaid ka osaühingute kaudu, siis kui nad sotsiaalmaksu ei maksa, nad tulu küll saavad, aga muude, sotsiaalmaksuga kaasas käivate koormiste rahastamisest osa ei võta," lausus ta.

Eesti maksusüsteemi üks suuremaid probleeme on Karnau hinnangul niinimetatud OÜ-tamine, kus palgatulu võetakse välja OÜ-de kaudu, makstes sellelt ainult tulumaksu, kui sedagi.

"Kui selline kaheosaline süsteem, mis koosneb tulu- ja sotsiaalmaksust, asendada näiteks tulumaksuga, kus liidame 20-protsendilise tulumaksu, sotsiaalmaksu 33 protsenti pluss kaheprotsendiline kohustuslik pensionikindlustus ehk 35 protsenti, siis kokku saame maksukoormuseks juba 55 protsenti. /.../ See põhimõtteline muudatus on minu meelest asi, mida tasub kaaluda," ütles ajakirjanik.

Asjana, mis talle Kallase ettepaneku juures ei meeldi, tõi Karnau välja, et juhul kui sellega kaasneb senisest solidaarse ravikindlustuse põhimõttest loobumine, siis see ei ole mõistlik.

Teine saatejuht Ahjo Lobjakas leidis, et Kaja Kallas kui inimene, kes peaks endast kujutama kõige tõsisemat alternatiivi praegusele peaministrile Jüri Ratasele, peaks olema hoolikam sõnadega, mida ta avalikus ruumis ütleb.

"Sotsiaalmaks katab umbes 40 protsenti või rohkem valitsuse maksutuludest ehk tuluallikana 3,2 miljardit eurot järgmisel aastal. Kallas ei paku alternatiivset katteallikat," lausus ta.

Lobjakas tõi võlja, et Kallas viitas Taanile, kus sotsiaalmaksuta saadakse hakkama ja selle raskuse katab tulumaks, mis on teenistuse suurusest sõltuvalt umbes 50 protsenti ning on progressiivne.

"Muuseas, ma ei saa aru, kas Kallas tahab progressiivset tulumaksu ka meile. Muuseas, peale kõige muu, Taanis on sotsiaalmaks olemas. /.../Kaheksa protsenti tööandjale ja kaheksa töövõtjale. Kallas selgelt ei ole seda näidet sügavamalt uurinud," sõnas ta.