Kaja Kallas lubab Reformierakonna poolt valimistel kõva lahingut ({{commentsTotal}})

Toomas Sildam intervjueerib Kaja Kallast
Toomas Sildam intervjueerib Kaja Kallast Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Reformierakond ei lase oma esimehe Kaja Kallase kõigil ideedel lennata. Aga ta suhtub sellesse pealtnäha rahulikult. Nagu ka parteide reitingutesse, kui need lubavad edu Keskerakonnale, kellele Kaja Kallas omakorda lubab riigikogu valimiste eel korralikku lahingut. Ajakirjanik Toomas Sildam jõi temaga pärastlõunateed.

Kolleeg palus kindlasti küsida, kuidas te suudate nii vaoshoituks jääda arutuks vaidlemiseks kippuvas avalikus debatis?
 
Mulle meeldib arutada sisu üle. Enesevalitsemise kaotamine ei aita midagi.
 
Miks te olete debattidel nii – mõnele isegi häirival määral – viisakas ja tagasihoidlik, poliitika on ju kohati päris ebaviisakas ja räme?
 
Mina tulen erasektorist, kus ei hinnata mitte seda, kui sa räägid pikemalt, vaid hinnatakse seda, kellel on kõige rohkem sisu. Üldiselt ei ole erasektoris tavaline, et inimesi solvatakse vasakule ja paremale või rünnatakse isiklikult, isikut või tema stiili. Mulle meeldib, kui debatt käib argumentide ümber.
 
Kuidas senised valimisdebatid tunduvad?
 
Nauditavad. Huvitavad. Õpin. Tahaksin rohkem sisu üle vaielda ja seepärast olen nautinud debatte, mis puudutavad konkreetset teemat. Näiteks tervishoidu, kuidas inimene pääseks paremini arsti juurde. Aga kui debatis on palju erinevaid teemasid, siis jääb see kõik pealiskaudseks.
 
Nokkimiseks, et tera siit ja teine sealt?
 
Kes kellelegi kõvemini ütleb... Seegi võib olla nauditav, mulle meeldib ka vaadata debatte, kus läheb kõvaks võitluseks. 
 
EKRE Mart Helme nimetab teid seepeale "müürilillekeseks", kelle juhtimisel "Reformierakond võib vaid unistada, et on järgmiste valimiste võitja ja hakkab endale esimesena tantsupartnerit valima". On teil valus selliseid sõnu lugeda?
 
Ma ei ole seda lugenud. Aga eks see ütleb rohkem ütlejast kui inimesest, kelle pihta öeldakse. Eestis võiks olla rohkem väärikat vaidlemist.

Toomas Sildam intervjueerib Kaja Kallast Autor: Priit Mürk/ERR

Miks on EKRE-sugune erakond võitnud nii paljude inimeste toetuse?
 
Nad ilmselgelt kasutavad hirme Eesti ühiskonnas ja võimendavad neid. Hirm on liiga tugev emotsioon, et öelda lihtsalt "ära karda". Hirmudest tuleb rääkida. Aga lahendusi EKRE ju ei paku.
 
Mis on need hirmud?
 
Kui inimestega kohtuda, siis nende hirmud on seotud isikliku tuleviku ja hakkamasaamisega. Hirmud, mida [EKRE poolt] üles köetakse, on seoses terrorismi ja migratsiooni levikuga.
 
Kui vaadata EKRE jutupunkte ja Kremli jutupunkte, mis räägivad Euroopast, siis need on üks-ühele samad – homoagenda, terrorismi ja moslemi immigratsiooni oht.
 
On Eestil põhjust karta moslemi immigrante?
 
Siia tulnud Süüria põgenike arv on väga-väga väike, ja suur osa neist on ära läinud. Praegu Eestis seda muret küll ei ole.
 
Kas teie arvates oleks õigem, kui EKRE saaks igal juhul järgmisesse valitsusse või jääks sealt igal juhul välja?
 
Minu meelest tuleks rääkida sellest, kuhu peaks Eesti suunduma. Kas me tahame olla endiselt Läänega või pöörduda itta, kas tahame minna edasi või keerata tagasi, kas tahame olla avatud või suletud. Need on väga selged valikud.

Tuleb vaadata, kes mille eest seisab. Meie [Reformierakonnas] seisame kindlasti selle eest, et oleksime endiselt Läänes, liiguksime edasi ja oleksime avatud. Keskerakond ja EKRE ajavad üsna selgelt ühte teist asja.
 
Keskerakond ei ole Euroopa Liidu suhtes olnud nii umbusklik nagu EKRE.
 
Tõsi, EKRE-l on väga selged seisukohad Euroopa Liidust lahkumise osas, kuigi Eesti inimesed näevad, et Euroopast oleme saanud rohkem kasu. Teiseks, olles selles geograafilises asukohas, on meil sisuliselt kaks valikut. Kolmandaks on meie majandus võitnud Euroopa avatud turust rohkem kui mõnigi teine.
 
Keskerakonna Euroopa-poliitikat aga ajab ju Yana Toom. Kui järgmistel Euroopa Parlamendi valimistel on Yana Keskerakonna esinumber, annab see kätte ka suuna, mille eest nad seisavad.
 
Kas nii öeldes ei ületähtsusta te Yana Toomi isikut?
 
Kui see on ainuke hääl, kes Keskerakonda seal [Euroopa Parlamendis] esindab, on tal väga oluline roll.
 
Reformierakond on muidugi paremas olukorras, sest...
 
... meil on kaks häält.
 
Jah, ja üks neist Igor Gräzin. Kas tema euroskeptilised mõtteavaldused esindavad Reformierakonna ametlikku joont?
 
[Euroopa Parlamendi saadik] Urmas Paet erakonna aseesimehena esindab kindlasti Reformierakonna ametlikku liini.
 
Aga Igor Gräzin?
 
Igor Gräzin on alati olnud omamoodi. Seda on ta ka Euroopa Parlamendis.

Toomas Sildam intervjueerib Kaja Kallast Autor: Priit Mürk/ERR

Väga sujuvalt jäi teil vastamata küsimus, kas oleks õigem, et EKRE saaks igal juhul järgmisesse valitsusse või jääks sealt igal juhul välja.
 
Mõlemal variandil on plussid ja miinused. Aga ma ei tähtsustaks seda üle...
 
Kaja Kallas, Eesti valik nagu teie kirjeldasite – kas edasi või tagasi, avatuks või suletuks – on väärtuste valik...
 
Väga selgelt.
 
Ka valitsus kannab väärtusi.
 
Absoluutselt. Miks ma ei tähtsustaks seda üle? Sest oluline on, kes on valitsuses peaministripartei, et suunda seada ja seda peavad toetama ka kokkulepped, mis seal tehakse.
 
Väga õige. Kui riigikogu valimised võidaks Reformierakond, kas teie peaministri kandidaadina kutsuksite EKRE koalitsioonikõnelustele?
 
Töötasin päris pikalt advokaadina ja õppisin selgeks, et kui lähed läbirääkimistele, kus on kolm erinevat pakkujat ja ütled kohe, et tema pakkumine ei sobi ja teise pakkumist ka ei vaata, saad läbirääkimistel halvema tulemuse.
 
Minu lühike vastus on: praegu ei ole mõtet kedagi välistada. Ma välistaksin igasuguse välistamise.
 
Ühesõnaga, väärtused ei mängi valitsuse kokkupanemisel väga suurt rolli?
 
Miks ei mängi, väga mängivad. Aga praegu me ei tea, kes valimistele [parteidena] tulevad, millised tulemused nad teevad, milliste programmide või sõnumitega. Praegu on liiga palju muutujaid, et midagi lukku lüüa. Valimisteni on veel viis kuud minna.
 
Kui vaadata väärtusi, siis kindlasti esindab Reformierakond ühtesid väärtusi ning Keskerakond ja EKRE teineteisele lähedasi väärtusi.
 
Reformierakonna ning EKRE ja Keskerakonna väärtused on vastandlikud?
 
Kui vaadata, kes mille eest seisab ja kuhu tahab keegi liikuda, on meil erinevad arusaamad, jah.
 
Sotside juht Jegveni Ossinovski ütles, et on "Reformierakonda ja teisi erakondi korduvalt üles kutsunud seisma liberaalsete väärtuste eest ning võtma selge seisukoha, et brutaalset populismi viljeleval parteil, mis tahab nõrgestada Euroopa Liitu ning alavääristab Eesti inimesi, ei ole valitsuses kohta". Kuidas te vastate Ossinovskile?
 
Kindlasti seisame me [Reformierakonnas] liberaalsete väärtuste eest.

Eestis elab 1,3 miljonit inimest ja kui valimistel saavad neilt mandaadi erinevad erakonnad, ei ole õige öelda, et mõne erakonna valijate hääl ei tohi kõlada. Tuleb tegeleda valijate veenmisega, et nad annaksid hääle liberaalsete jõudude poolt, et nad saaksid aru, millised on Eesti valikud. Aga ma pole nõus, et mõne erakonna valijaid ühiskonnast välja suruda. See ei ole õige.
 
Tõe huvides tuleb täpsustada, et Ossinovski ei rääkinud valijatest, vaid parteist, kes "tahab nõrgestada Euroopa Liitu ja alavääristab Eesti inimesi".
 
Reformierakond on kindlasti Euroopa Liidu poolt. Siin ei ole meil EKRE-ga mingit ühisosa. Ka Eesti inimeste enamus toetab Euroopa Liitu.
 
Ossinovski sõnadest palju valusam oli teil lugeda reformierakondlase Andrei Korobeiniku arvamust, et Reformierakond ei tahagi parlamendivalimisi võita, sest ei ole kindel, kas Kaja Kallas tahab peaministriks saada. Kas tahate?
 
Vaatame faktidele otsa. Ma töötan iga päev palehigis selle nimel, et meie erakond teeks väga hea tulemuse, ma ei saa selle töö eest palka. Leidke üks inimene, kes teeb tasuta midagi, mida ta ei taha.
 
Korobeinik ütles, et Kesk- ja Reformierakonna koalitsioon pärast valimisi poleks üldse halb. Kuivõrd oleks see teie unistuste võimuliit?
 
Praegu suhteliselt ennatlik öelda, aga peame mängima nende mängijatega, kes siis [pärast valimisi] mängulaual on. Keskerakonnas on palju toredaid inimesi, nagu on neid ka sotsides.

Toomas Sildam intervjueerib Kaja Kallast Autor: Priit Mürk/ERR

Millist portfelli pakuksite enda valitsuses Jüri Ratasele?
 
Advokaadina ütlen, et see on suunatud küsimus, mis tuleb eemaldada, sest ainuüksi vastamisega võtan omaks mingid oletuslikud sammud. Ei lähe õnge.
 
Aga kas oleksite ise valmis töötama Jüri Ratase valitsuses välis- või justiitsministrina?
 
Sellele küsimusele vastates võtaksin omaks, nagu Reformierakonna eesmärk poleks võita valimised. Meie eesmärk on võtta kindlasti peaministri portfell.
 
Kui nüüd aga tõsiselt rääkida, siis olete kindlasti mõelnud, mis saab pärast riigikogu valimisi. Kui need võidab Reformierakond, kes on teie eelistatumad partnerid?
 
Enne valimisi tuleb keskenduda enda tulemusele. Sellele, kuhu Eesti peaks liikuma ja kuidas sa suudaksid Eesti elu paremaks teha ja inimesi veenda, et sinu visioon on õige.
 
Turu-uuringute viimase küsitluse järgi jõuaksid riigikogu järgmisesse koosseisu Kesk- ja Reformierakond, EKRE, sotsiaaldemokraadid. On neli erakonda liiga vähe?
 
Meil on olnud nelja erakonnaga riigikogu. See on valijate valik. Töötada on nii lihtsam, kui on suur koalitsioon, mis annaks [parlamendis] tugeva toetuse valitsuse algatustele.

Murekoht on aga väikesed erakonnad, kes jäävad alla valimiskünnise, sest siis tekib paljudes frustratsioon, et nende hääl ei ole esindatud. See ei ole ühiskonnale hea.
 
Mida ennustate Eesti 200-le?
 
Praeguse seisuga ei oska neile suurt midagi ennustada.
 
Eesti 200 teeb ettepaneku alustada 2020. aasta riigieelarvet nullbaasilt, mis vabastaks eelarve mittevajalikest kulutustest ning võimaldaks seada uued, pikaajalisi probleeme lahendavad poliitilised sihid, näiteks investeeringud haridus- ja teadustegevusse, sotsiaal- ja tervishoiureformid, kaitseinvesteeringuid. Kuidas tundub?
 
Ideaalis oleks see väga ilus. Esimesena sellest rääkis [rahandusministeeriumi asekantsler] Dmitri Jegorov, et piltlikult öeldes võiks visata kõik eelarvesoovid üles ja öelda [ministritele]: kaitske ära, et teil on seda raha vaja. Ideaalis see idee mulle meeldiks, aga praktikas on seda keeruline korraldada.
 
Eestis hakatakse peagi koostama uut teaduse-, arenduse- ja innovatsiooni strateegiat, kus seni oli kirjas, et teaduse rahastamine peaks olema kolm protsenti SKT-st (üks protsent riigieelarvest, kaks ettevõtlusest). Selleni ei ole ükski valitsus jõudnud. Kas teie valitsus kavatseks seda teha?
 
Meil on programmis selle kohta terve peatükk. Et olla edukas väikeriik, on suur roll innovatsioonil. Selles vallas on edukad näiteks Soome ja Rootsi, kelle investeeringud teadus- ja arendustegevusse on kolme protsendi ümber SKT-st. Innovatsiooni peab raha juurde panema, niisama ei juhtu seal midagi. Need investeeringud tuleb teha, vastasel juhul on meil 10 aasta pärast väga valus. Meie valitsus jõuaks kindlasti selle ühe protsendini [SKT-st].
 
Veel erakondadest. Isamaa ja Vabaerakond – kas nemad kaovad?
 
Neil on oma valijaskond, oleneb, milliste mõtetega nad valimistele tulevad ja kuidas nad suudavad toetajaid mobiliseerida...
 
Saan aru, et kõik need arutelud pakuvad pinget, aga kas teile endale ei tundu, et peaks rohkem arutlema ideede üle. Mida te teete, kui valitsusse saate? Need on põletavad teemad, kuidas saame inimeste elu paremaks muuta, igas valdkonnas.
 
Paraku on nii, et inimeste elu muudavad paremaks erakonnad, kes saavad riigikogusse ja eriti need, kes moodustavad valitsuse. Nii ei saa sellesse suhtuda ükskõikselt.
 
Jah, aga see, mida teie arvate [Isamaast ja Vabaerakonnast] või mina arvan, ei muuda tulemust, kas nad saavad parlamenti või ei saa. See on nende töö, mis neil tuleb teha oma valijatega. Reformierakond keskendub oma valijatele, oma ideede tutvustusele.
 
Millise tundega jälgite erakondade toetusuuringuid?
 
Eks need ole ikka olulised. Vahepeal tuleb neid vaat et iga nädal ja on keeruline iga kord midagi huvitavat neist arvata.
 
Erakonnal tuleb rääkida oma sõnumitest ja jõuda sihtrühmadeni. Näiteks testisime eakamate inimeste gruppides oma pensioniplaani, kuidas kuu pension kasvaks nelja aastaga 200 euro võrra, kuidas lõpetame töötavate pensionäride kõrgema maksustamise ja keskmine pension oleks tulumaksuvaba.
 
Kõik olid teiega nõus?
 
Loomulikult. Aga on ka teooria, mis väidab, et inimesed ei tee valimisotsust isikliku kasu järgi, vaid mõeldes, mida saab sellest ühiskond. Eakatega suheldes selgub, et neile läheb väga korda, kuidas toimib üldine majandus, sest kui majandus on paremal järjel, läheb kõigil paremini.
 
Aga teie erakonnakaaslane Andrei Korobeinik heidab ette, et Reformierakonnast on saamas sotsiaalpopulistlik jõud, mis igal võimalusel lubab raha laiali jagada.
 
Meil on kuuest punktist koosnev majandusprogramm. Et maksusüsteem oleks lihtne ja õiglane, et 500 eurot tulumaksuvabastust kehtiks kõigile, et aktsiisipoliitika toimiks paremini. Selge see, et kui me majandust ei kasvata, pole ka midagi laiali jagada. Meie valijad saavad aru, et kõik tasuta lubadused tulevad nende enda taskust.
 
Mis puudutab eakaid, siis teisipäeval käis Tallinnas paavst Franciscus ja mulle meenus ühe tema eelkäija ütlus: ühiskonnal, kes ei hooli oma lastest ja eakatest, pole tulevikku. Pension on Eestis häbiväärselt väike ja tuleb vaadata, kuidas eakad inimesed saaksid väärikalt vananeda. See ei ole ebaoluline teema, meil on vananev ühiskond.

Toomas Sildam intervjueerib Kaja Kallast Autor: Priit Mürk/ERR

Milline on nende valimiste suurim konflikt nüüd, kus Keskerakonda ei juhi enam Edgar Savisaar, kellele vastandumine aitas Reformierakonnal mitmel korral võita?
 
Veelkord: suurim konflikt on, kas liigume edasi või tagasi, kas oleme koos Läänega või pöördume itta, kas oleme suletud või avatud ühiskond. Kui mõelda paljusid väga vahetult puudutavatele teemadele, siis on kindlasti küsimus – kuidas muuta elu Eestis inimestele odavamaks? Kas [valitsuse] sammud lähevad suunas, et elu on odavam või lähevad teises suunas.
 
Et elu läheks odavamaks... Reformierakond andis riigikogule eelnõu alkoholiaktsiisi langetamiseks. Ehk oleksite pidanud kirjutama hoopis eelnõu langetada kütuseaktsiisi, sest bensiini ja diisli kõrge hind lööb palju rohkemate inimeste pihta kui alkohol?
 
Arutasime seda, sest kütuseaktsiis on paljudele tõesti oluline. Oli erinevaid arvamusi, aga praegu me sellise eelnõuni ei jõudnud.
 
Kui oleksite peaminister, siis millised oleksid need põhimõttelised erinevused, kuidas teie valitsuse järgmiseks aasta eelarve erineks Jüri Ratase kabineti kokku pandust?
 
Eelarve näitab, kus on valitsuse prioriteedid. Selles, mida meie teeme, peaks olema suurem fookus teadus- ja arendustegevusel ning majanduse edasi tõukamisel, selle paremini toimima saamisel. Fookus oleks hariduspoliitikal, tervishoiul ja ettevõtluse soodustamisel läbi soodsama maksupoliitika.
 
Mida teeksite tervishoius teisiti?
 
Tervishoiu kõige pakilisem probleem on, et inimesed pääseksid arsti juurde. Eestis on Euroopa kõige pikemad ravijärjekorrad. Kindlasti paneksime toimima digiregistratuuri, et kõik näeksid kõiki arstiaegu üle Eesti ja ka saaksid arsti vastuvõtule. Teiseks kaug- ehk e-konsultatsioonid, sest praegu läheb palju aega juhtumitele, kui tegelikult ei peakski [patsient] arstiga kohtuma ja lahendus oleks kaugkonsultatsioon.

Kolmas suur asi puudutab tervishoiu rahastamist. Seni on see protseduuripõhine, et mitu korda lastakse inimene läbi röntgeni, mitte, kas ta ka päriselt terveks saab. Ning üks suur teema puudutab võimalust liikuda alkoholiturismi maast tervishoiuturismi maaks, ehk välispatsiente, kuna Eesti meditsiinil on palju, mida rahvusvaheliselt pakkuda.
 
Haridusest. Kas oleksite nõus, et teie poeg või tütar õpiks klassis, kus on eesti ja vene kodukeelega lapsi pooleks?
 
Oleksin nõus, kui see on ühtne eestikeelne kool, seesama, mida Reformierakond toetab. Toon näite. Minu laps õppis Belgias prantsuskeelses koolis, kus laste kodused keeled olid väga erinevad, aga õppetöö toimus prantsuse keeles. Nii omandasid kõik väga kiiresti selle keele.
 
Eesti keele oskus on osa tööhõive teemast, kuna hõivest jäävad siin kergemini eemale need, kes ei räägi eesti keelt. See on probleem. Muukeelsed vanemad on aru saanud, et eestikeelne haridus on nende laste tuleviku huvides.

Toomas Sildam intervjueerib Kaja Kallast Autor: Priit Mürk/ERR

Kas tuleks kehtestada sotsiaalmaksulagi, näiteks 5000 euro juurde? Või viis Eesti keskmist palka, ca 6000 eurot?
 
Minule meeldiks, kui me sotsiaalmaksu üldse ära kaotame.
 
Mida?
 
Jah, ma tean, see maksab 3,2 miljardit eurot [aastas]. Seda meil valimisprogrammis ei ole, sest erakonnas on ka kolm endist rahandusministrit. (Naerab)

Aga ma seletan oma mõtte lahti. Kui võtame tulumaksustamise üldiselt, siis igasugune tulu on maksustatud 20 protsendiga, aga töine tulu on maksustatud töötuskindlustuse, sotsiaalmaksu ja tulumaksuga. See vahe on nii suur, et inimesed mõtlevad järjest rohkem, kuidas optimeerida, et maksu mitte maksta.

Jah, sotsiaalmaksu laekub praegu rohkem, sest inimeste palgad tõusevad. Aga kui vaatame töösuhteid, mis on sotsiaalmaksu aluseks, siis neid jääb traditsioonilisel moel järjest vähemaks. Inimesed on rohkem iseenda tööandjad ja kui neil ei ole motivatsiooni maksu maksta, sest tunnevad, et vahe on liiga suur, hakkavadki optimeerima.
 
Me peame sellest rääkima, kuidas mingit maksu oluliselt langetades võime eelarves päris palju võita. Programmis meil seda praegu pole, kuid nelja aasta jooksul peame debati avama.
 
Kuidas täita sel juhul riigieelarvet?
 
Taanis ei ole samuti sotsiaalmaksu, on tänu sellele kõrgem tulumaks.
 
Kui palju see võiks tähendada tulumaksu tõusu?
 
Ei ole seda lõpuni arvutanud, sest idee maeti meil [Reformierakonnas] üsna kiiresti endiste rahandusministrite poolt maha.
 
Kui sageli tunnete, et jääte oma ideedega üksinda?
 
Ei tunne väga sageli. Hea on, et saame neid asju rahulikult arutada. Olen valmis kuulama argumente, et mingi idee pole hea, kuid ilma argumenteeritud vaidluseta pole ma valmis neid maha tõmbama.
 
Kui karm tuleb parlamendis eelarve arutelu, Reformierakonna poolt vaadates?
 
Praegu tundub, et see on heade aegade mittemidagitegemise eelarve. Kui Ossinovski ütles teile [ERR-ile], et riigi ehitamine on pandud mõneks ajaks pausile, siis see ongi pausi eelarve.
 
Reformierakond paneks ka riigi ehitamise aasta enne valimisi pausile.
 
Ei ole pannud, mitte kunagi. Vaadake ajalugu. Meie oleme võtnud valitsemise vastutust selgelt viimase hetkeni ning see on meile toonud valijate toetuse ja hääled.
 
2016 oli küll tiksumise aasta, mis eelnes Taavi Rõivase valitsuse lõhkiminekule.
 
(Laiutab käsi)

Mis aga puudutab riigieelarve arutelu, siis kavatseme anda korraliku lahingu, sest meil on inimesed, kes suudavad eelarvet lugeda ja nõrku kohti välja tuua. Ise ütlen, et eelarve annab kätte valitsuse prioriteedid. Kui peaminister [Jüri Ratas] räägib erakorralisest pensionitõusust [100 eurot kuus], aga seda pensionitõusu ei ole eelarves, ei ole ka riigi eelarvestrateegias järgmiseks neljaks aastaks – teod räägivad rohkem kui sõnad.
 
Aprilli keskel, pärast valimist Reformierakonna esimeheks, nägite ohtu, et võite küll väga ründava kampaaniaga riigikogu valimised võita, aga kehvade isiklike suhete tõttu pole keegi enam nõus teiega koalitsiooni tegema ja Reformierakond jääbki opositsiooni. Kui ütlete, et tuleb terav eelarve lahing, siis on see oht jätkuvalt olemas?
 
Terav selles mõttes, et sisuline. Meie inimesed juhivad kindlasti tähelepanu [riigieelarve] sisulistele nõrkadele kohtadele.

Toomas Sildam intervjueerib Kaja Kallast Autor: Priit Mürk/ERR

Üks poliitikavaatleja sõnastas teie kolm eesmärki: võita parlamendivalimised, milleks vajate tugevat valimisnimekirja ja tugevaid sõnumeid; ennast erakonnas kehtestada, mis tähendab uute inimeste enda ümber toomist ja mõnede vanade erru saatmist ning erakonna finantsseisu olulist parandamist, sest teil on ajaloo suurim rahaline miinus. On see nii?
 
Minu eesmärk on pöörata Eesti jälle õigele teele ja selleks küsida valijatelt mandaati. See on peamine eesmärk.
 
Mina lisaksin ühe juurde ja see oleks Reformierakonna sisemise eneseusu taastamine. Nimelt ei usu isegi mitmed mõjukad reformierakondlased eravestlustes, et Reform võidab valimised.
 
(Paus)

Jah, valimised võidame siis, kui teeme palju tööd ja ise usume nende võitmisse, kui meil on nälg võita. Nälg peab olema mitte ainult [erakonna] esimehel, vaid kõigil riigikogusse kandideerijatel ja palju rohkematelgi. Muidu pole mõtet võitlust ette võtta, kui me ise ei usu.
 
Kuidas Reformierakond rahalisest miinusest lahti saab?
 
Töötame sellega.
 
Kas olete annetajaid leidnud?
 
Ikka.
 
Miks on Reformierakonna toetus võrreldes kevadega langenud?
 
(Paus)

On langenud selleks, et tõusta.

Toomas Sildam intervjueerib Kaja Kallast Autor: Priit Mürk/ERR

Kuna parlamendivalimised võidab kas Kesk- või Reformierakond, siis põhiline võitlus ja väitlus peaks käima just nende kahe vahel. Seda pole aga veel näha. Miks?
 
On ikka näha, aga seda tuleb kindlasti rohkem. On teemad, kus meil on väga erinevad arvamused, kasvõi ühtne eestikeelne haridussüsteem, kus meie näeme, et kõik lapsed võiksid koos alguses peale eesti keeles õppida, aga Keskerakond näeb seda teistmoodi. Või tervishoiu korraldus, maksupoliitika, kus meie läheme seda muutma lihtsaks ja selgeks. Seal on kindlasti vaidluskohad.
 
Kuivõrd ennustab Eerik-Niiles Krossi kandideerimine esinumbrina Ida-Virumaal teie valimiskampaanias eestlaste ja venelaste vastandamist?
 
Ei, ma ei arva nii.

Eestikeelsel kogukonnal ja teist keelt emakeelena rääkival kogukonnal on ühised huvid – kõik sooviksid, et oleksid hea palgaga head töökohad, lapsed saaksid hea hariduse, siin oleks turvaline elada. Keskerakonnal on erinevad inimesed, rääkimaks erinevatele kogukondadele erinevat juttu. EKRE-l ei ole nii palju inimesi, neil peab üks mees rääkima erinevatele keelerühmadele erinevat juttu. Meie räägime kõigile sama juttu, sest meil on samad soovid siin Eestis elamiseks.
 
Lükake ümber Andrei Korobeiniku iroonia, et Reformierakond ei meenuta enam mitte energilist ja usinat oravat, vaid pigem tubast ülekaalulist merisiga?
 
Merisead on ka vilkad loomad... Aga meie oleme endiselt vilkad oravad.

Oleksite pidanud Korobeinikul laskma Ida-Virus esinumbrina kandideerida?
 
Meil on 12 000 liiget, kellel on erinevaid arvamusi.
 
Lohutage õiguskantsler Ülle Madiset, kes ütles Eesti kohta: "Inimeste heaolu seisukohalt oluliste reformide asemel raisatakse energiat näiliselt olulisele, sest sellega tegelemine on lihtne ja tundub tähtis."
 
Meie püüame tegeleda teemadega, mis on olulised ja viivad Eesti elu edasi. Tsiteerin Jean-Claude Junckerit: me kõik teame, mida peame tegema, aga enne peame võitma valimised. Soovin, et ka valija oleks siin nõudlikum. Järjest keerulisemate probleemide puhul ei saa lahendused olla järjest lihtsamad. See pole loogiline.
 
Vaadates alanud valimiskampaaniat – tuleb see lihtsate loosungite või pika pilgu kampaania?
 
Mõni aeg tagasi lugesin Eurobaromeetri uuringut Eesti inimeste meediatarbimisest. Huvitav, aga Eesti inimesed tundsid keskmisest vähem ära valeuudiseid ja olid keskmisest vähem allikakriitilised, tuli siis see [info] suvaliselt netileheküljelt või Aktuaalsest Kaamerast, oli see lihtsalt [kellegi] arvamus või uuring. Miks ma sellest räägin? Osa inimesi ei lähtu enam isegi pealkirjadest, vaid juba ainult piltidest. Kõik läheb lihtsamaks.
 
Vastus teie küsimusele... Pigem arvan, et see valimiskampaania saab olema lihtsamate loosungite keeles.
 
Kas Reformierakond eristub siin?
 
Meil on juba praegu programm 70 lehekülge häid ideid.
 
Liiga pikk, seda ei jõua lugeda.
 
Just. See on liiga pikk ja keegi ei jõua lugeda. Seetõttu peame sealt välja selekteerima lihtsamad loosungid, millega inimesteni jõuda. Loodan, et loosungist loetakse siis ka kaugemale.

Toomas Sildam intervjueerib Kaja Kallast Autor: Priit Mürk/ERR

Kas Laine Randjärv väärib praegust avalikku hukkamist riigikogust lahkumise hüvitise asjus?
 
Ei vääri.
 
Kui oleks teie teha, kas kooseluseaduse rakendusaktid tuleks riigikogus vastu võtta?
 
Jah.
 
Ja kui sõltuks teist, kas keeraksite Emajõe äärde kavandatud tselluloositehase loo tagasi ja laseksite teadlastel kõik uuringud teha?
 
Uuringud laseksin kindlasti teha.
 
Kas olete tselluloositehase saagast rääkinud erakonnakaaslase Urmas Klaasiga, Tartu linnapeaga, kes oli üks tehase vastasrinde juhte?
 
Korduvalt.
 
On teil sellest loost Klaasiga ühesugune arusaamine?
 
Urmas Klaas esindab oma linna kodanikke, teeb seda väga tugevalt... reljeefselt.

Ühine arvamus temaga on meil selles, et valitsus lollitas ettevõtjaid ja rahvast, lubades eriplaneeringu algatamist, mis võimaldaks ilma kohalike toetuseta [tselluloositehase] projekti teha. Ja eriplaneeringu lõpetamine, kuigi võrreldes selle alustamisega ei olnud midagi muutunud, jätab valitsemisest naljaka mulje.
 
Kas USA president Donald Trump on kui elevant rahvusvaheliste suhete ja välispoliitika butiigis?
 
Donald Trump käitub teistmoodi kui senised Ameerika Ühendriikide presidendid, kes on alati tajunud enda rolli maailma rahu, maailma poliitika olulise mängija ja suunanäitajana. Donald Trump lähtub ainult Ameerika huvidest ja ajab väga kitsast asja, mis lööb talle lõpuks tagasi. Oleme kõik omavahel seotud ja ei saa ennast isoleerida, isegi kui oled Ameerika.
 
Kuhu peaks Eesti end siin panema, sest ühel pool on USA ja meie julgeolek, teisel pool Euroopa Liit ja meie majanduslik heaolu?
 
USA ja Euroopa on teineteisele [ajalooliselt] nii lähedased ja see, et me teeme koos asju, on kõige loogilisem. Kõige parem, kui Eesti ei pea pooli valima ning Ameerika ja Euroopa ei lähe omavahel nii raksu.
 
Kas Eesti peaks toetama Iraani tuumaleppe kehtimist?
 
Siiani on meil olnud see seisukoht.
 
Kas Euroopa Liit peab karistama Ungarit ja Poolat õigusriigist kaugenemise eest?
 
Euroopa Liidul on väga raske kolmandatele riikidele heita ette õigusriigi põhimõtete mittetäitmist, kui neid ei täideta Euroopa Liidu sees. Need on ühiselt kokkulepitud põhimõtted ja väärtused. Kui oled reeglid kokku leppinud, peab olema ka tagajärg, kui sa neid reegleid ei täida.
 
Samas on Poola meile väga oluline partner siinse piirkonna julgeoleku tagamisel.
 
Absoluutselt, kindlasti on. Aga me ei saa vaadata teismoodi, kui on oht, et õigusriigi põhimõtteid ei järgita.
 
Euroopa Parlamendi valimistel on Reformierakonna esinumber Andrus Ansip, tema järel Taavi Rõivas, Urmas Paet või vastupidi järjestuses...
 
Nende nimekirjade esitamiseni on meil veel natuke aega. On palju häid inimesi, kes soovivad Euroopa Parlamenti kandideerida. See on väga hea ja usun, et kuna nüüd on Eestil seitse mandaati, on Reformierakonnal võimalik võtta neist kolm.
 
Kui Reformierakond on järgmises valitsuses, kas Euroopa Komisjoni volinikuna jätkab Andrus Ansip?
 
Loomulikult me toetame Andrus Ansipi jätkamist, kui ta ise seda soovib.
 
Ega te ole kahetsema hakanud, et nõustusite Reformierakonna esimehe ametiga?
 
(Naerab südamest)

Ei. Miks? Mina kahetsen alati asju, mida ma pole teinud, mitte neid, mida ma olen teinud.

Toomas Sildam intervjueerib Kaja Kallast Autor: Priit Mürk/ERR



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: