"Tegelikult meeldib nii koalitsiooni- kui ka opositsioonierakondadele, et ajakirjandus selle teemaga nii palju tegeleb. Sest kui nad saavad teha kellelegi sihtotstarbelise kingi, siis nad võidavad valija tähelepanu ja toetust," rääkis Tarand Vikerraadio saates Uudis+.

"Tegelikult me räägime riigieelarve ühest väga väikesest osast. Kui nende sihtotstarbeliste eraldiste jaoks on kokku 25 kuni 30 miljonit, siis see on kaks ja pool promilli riigieelarve üldmahust. Me räägime sellest tohutult palju, aga me ei räägi suurtest rahaklotsidest riigieelarves. Ehk proportsioonid on paigast ära."

Õige termin oleks promilliraha

Tarandi sõnul on halb, et sellistele sihtotstarbelistele rahaeraldistele on pandud katuseraha nimi ning seda võiks nimetada hoopis promillirahaks.

"See promilliraha võiks olla keelatud, nagu promillid on keelatud liikluses. Aga parteidele endile see väga meeldib, et ajakirjanduses tegeletakse detailidega, sest lõppkokkuvõttes on ju iga poliitik oma kategoorias võitja. Raha ju antakse ja keegi on kasusaaja ning see kasusaaja on positiivselt häälestatud," märkis Tarand.

"Aga me ei tea mitte midagi nendest inimestest, kes selle sama promilliraha ehk 25-30 miljoni ulatuses või veelgi suuremas summas saavad kannatada. Ehk kellele vajalikke teenuseid ei arendata," lisas ERJK aseesimees.

Tarandi hinnangul on Eesti riigieelarved muutunud ka üha raskemini loetavaks ning enamik saadikud ei käi sellest dokumendist üle.

"Üle 15 aasta on pingutatud selle nimel, et riigieelarve tervikuna oleks mitteloetav ja mittearusaadav. Ja meie rahvaesindus ise on paraku selle olukorraga leppinud. Põhimõtteliselt on kadunud parlamendi võim riigieelarve kui aasta olulisima dokumendi menetlemisel. See võin on puhtalt valitsusaparaadi käes ja keegi teine kobiseda ei saa."