Riigikogu opositsioon kaalub nn katuseraha jagamisest loobuda ({{commentsTotal}})

{{1538668680000 | amCalendar}}
Foto: Sander Koit/ERR

Riigikogu opositsioonierakonnad kaaluvad nn katuseraha kasutamisest loobumist. Lisaks valitsuserakondade jagatud enam kui 25 miljonile eurole, hakkab peagi katuseraha jagama riigikogu. Ajakirjanike küsimusele, kui suurt summat hakkab jagama riigikogu, jättis rahandusminister Toomas Tõniste (I) täna vastamata.

Kui varem on nn katuseraha jaganud riigieelarve arutelu kõrval riigikogu fraktsioonid, siis sel aastal haaras initsiatiivi valitsus, jagades riigieelarvest laiali üle 25 miljoni euro. Sotsid jagasid kümnele objektile 8,5 miljonit, Keskerakond 17-le 7,3 ja Isamaa 64 objektile 5,45 miljonit eurot, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Sellele lisandub peatselt veel riigikogu fraktsioonide poolt laiali jagatav raha. "Aktuaalne kaamera uuris rahandusministrilt, kui suure summa ulatuses hakkavad katuseraha jagamiseks ettepanekuid tegema riigikogu liikmed.

"Ma ütlen nii, et neil on võimalus selleks olemas," oli Tõniste vastus.

Riigikogu opositsioonipoliitikute sõnul on mitteametikes vestlustes räägitud nelja miljoni euro jagamisest. Sellest rääkis EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme. "Kui võtta need kolm eelarvet, mille tegemise juures mina olen olnud parlamendis, siis on see tavaliselt käinud niimoodi, et esimese ja teise lugemise vahel kusagil riigikogu koridoris tuleb mõni rahanduskomisjoni valitsuskoalitsiooni esindaja, patsutab õlale ja ütleb silma pilgutades summa," rääkis Helme.

Eelmisel aastal said kolm valitsusse kuuluvat erakonda jagada riigikogus igaüks miljoni, üks miljon läks aga jagamisele kolme opositsioonipartei vahel. Toona loobus rahajagamisest Reformierakond ning plaanib sel aastal samuti loobuda. Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi ütles, et asi haiseb. "See haiseb. Midagi ei ole teha, kui ma vaatan, mida teeb üks partei esimees Viljandis, kus iga ukse taga puistab raha ja näitab seda kui isiklikku teenet. See lihtsalt haiseb. See on teadaanne valijale, et valige mind," sõnas Ligi.

Martin Helme ütles, et ka EKRE on arutanud rahajagamisest loobumist, kuid otsust teinud veel pole. "Meil on olnud juttu sellest, et võimalik, et me ei võta sel aastal üldse," ütles Helme.

Vabaerakond on varem kord rahast loobunud, kord jagamises osalenud. Nüüd kaalutakse loobumist. Monika Haukanõmm kritiseeris katuseraha jagamise põhimõtet, et esmalt tekitatakse probleem, mida hiljem raha jagades lahendada püütakse. "Anname MTÜ-dele raha selle pärast, et nad ei tule toime. Samas me ju teame seda, et me isegi annetustelt ju topeltmaksustame. Kaotame ära need piirangud, mis ei võimalda inimestel võib-olla annetada," rääkis Haukanõmm.

Raskustes omavalitsusi soovitab Haukanõmm toetada nende tulubaasi suurendades mitte katuseraha jagades.

Rammo: katuseraha jagamine ei täida läbipaistvuse tingimusi

Vabaühenduste Liidu huvikaitse juht Alari Rammo ütles, et Eestit on arendatud läbipaistvalt ja ausalt ning avalikku raha jagatakse enamasti konkursiga, kuid katuseraha jaotamine ei täida neist tingimustest ühtegi.

Vabaühendustel soovitab Rammo katuseraha mitte vastu võtta. Samas ajakirjanduses nimetatud enam kui 25 miljoni euro suuruse valitsuse katuseraha pole Rammo hinnangul kõik sugugi katuseraha. Sinna ei kuulu tema sõnul näiteks geenivaramu ja palgatõusude raha.

Katuseraha jagamise lõpetamise ettepanekule kogutakse toetusallkirju Rahvaalgatuse portaalis. Tuhande allkirjaga petitsiooni peab parlament töösse võtma. Allkirju on seni 600.

"Minu küsimus on peamiselt, miks meil on igasugused arengukavad, strateegiad ja isegi koalitsioonilepe, kui ühel hetkel võib tulla kümme või 101 venda ja hakata raha jagama lihtsalt nii, nagu neile parasjagu meeldib. Minu jaoks oli, on ja jääb see alati häälte ostmiseks ja varguseks. vahet pole kas see on viis miljonit või 15. Kuritegu algab Eestis 200-st eurost," rääkis Rammo.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: