Hundimägi: katuserahadele vastandumine võib aidata mõne uue jõu riigikokku
Katuserahade jagamisele vastandamine võib aidata kevadel mõne uue poliitilise jõu riigikokku, arvas Vikerraadio saates "Rahva teenrid" Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.
Saates olnud ajakirjanikud tõdesid, et katuserahade jagamises pole midagi haruldast ning seda tehakse ka teistes riikides.
Hundimägi ütles, et temale ei meeldi, kuidas n-ö katuserahasid jagatakse. Samas on tema hinnangul raske leida varianti, kuidas see ära lõpetada.
"See on ka Eestis olnud aastaid, selles mõttes praegune valitsuslliit kuidagi ei erine. Aga motiiv on lihtsalt halb - motiiviks on ikkagi kevadel toimuvad valimised ja üritatakse siis niimoodi endale toetust osta," ütles ta.
"Võib-olla ainus hea asi, mis selle puhul sel aastal võiks juhtuda, on see, kui see aitab mõnel uuel poliitilisel jõul järgmisel aastal riigikokku pääseda. Kui on olemas kriitiline hulk inimesi Eestis, kellele see ka ei meeldi, siis nad võib-olla mõtlevad, et valiks uue jõu ja võib-olla see siis muudab pikas perspektiivis senist poliitilist käitumist," lisas ajakirjanik.
Saatejuht, ERR-i ajakirjanik Mirko Ojakivi meenutas, et erakonnaks pürgiv Eesti 200 on juba teinud katuserahade jagamise kohta avalduse prokuratuurile.
Hundimägi sõnul ei oska ta hinnata, kas see oli mõistlik samm või mitte, kuid tema hinnangul on see, et teised poliitilised jõud, sealhulgas opositsioon üritab võtta oma punktivõitu katuserahade jagamisele vastandudes.
"Neile on selline võimalus tehtud ja kui nüüd keegi politiline jõud ütleb, et ta lõpetab sellise rahajagamise ära, siis on võimalik valimistel inimestel n-ö hääletada. Kas see on nii oluline teema, et sellest lähtuda oma valiku tegemisel või mitte... Kui ei ole, siis jätkub edasi," rääkis ta.
Eesti Ekspressi peatoimetaja asetäitja Sulev Vedler: ei usu, et Eesti 200 avaldus pika uurimise toob. "Pigem seal jääb kõik sellele tasemele, et me tegime lihtsalt avalduse prokuratuuri. Kuritegu seal vaevalt on," ütles ta.
Vedler: poliitikud peavad katuseraha enda omaks
Vedleri sõnul on katuserahade jagamisel kaks otsa.
"Sa vaatad, et ta on justkui kommiraha võrreldes riigieelarve üldmahuga - paarkümmend miljonit eurot, varasematel aastatel veel väiksem," rääkis ta.
"Teisalt on see märgiline rahakulutus. Poliitikud saavad täita valijatele või toetajatele antud lubadusi, aga mulle tundub, et nad kohati peavad seda siiski nagu oma rahaks. Eelmisel aastal paistis Mihhail Stalnuhhin silma sellega, et ta ütleski, et see on tema raha justkui," rääkis Vedler ja lisas, et tegemist on siiski rahva rahaga ja selle üle peakski otsustama avalikkus.
Vedler ütles, et kuigi võib tunduda ahvatlev anda mõnele koolile või ühingule teatav summa, siis tegelikult on küsimus selles, miks sellel koolil või ühingul juba pole seda raha. "Tegelikult peaks looma süsteemi, kus nad saavad ilma katuseraha palumata oma vajaliku summa kätte. See oleks loogiline."
Ojakivi nõustus Vedleriga. Ojakivi arutles, et võib-olla oleks kohalike omavalitsuste puhul katuserahade asemel mõttekam tõsta nende rahastust riigieelarves ja loota, et omavalitsused teavad ise, kus neil on raha kõige rohkem vaja.
"Kui siiski on valdkondi, kus riik peaks üksikobjektide näol eelarvest raha jagama, siis võiks selleks rahajagamiseks olla ka selline konkreetne taotluste avaldamise süsteem, mis peaks omama mingisuguseid eesmärke, peaks olema mingisugused kriteeriumid, mille arlusel raha jagada, mille järgi tulemusi hinnata," lisas ta.
Ojakivi tõdes, et praegu on raha jagamisel see oht, et raha ei saa mitte parimad ja tarvilikumad, vaid poliitikutele kasulikuma objektid.
Toimetaja: Merili Nael