Maadevahe tehase tekitatud reostuse kaotamine maksab 2,6 miljonit eurot ({{commentsTotal}})

Aastatel 1959-1993 ehitati Saaremaal tegutsenud Maadevahe asfalditehase toodanguga valmis üle 500 kilomeetri teid, aga nüüd kulub tehase poolt tekitatud keskkonnareostuse likvideerimiseks 2,6 miljonit eurot ning täiesti puhtaks ei saa seda piirkonda isegi selle rahaga.

Saaremaa esimeste suuremate teede bituumen saadi just siit, kunagisest Maadevahe tehasest. Ajad olid teised ja tookord tähtsal tootmisobjektil keskkonnale väga tähelepanu ei pööratud, sest veel praegu, aastal 2018, elab tee-ehituseks mõeldud bituumen siin maa sees oma elu. Ja vähemalt lõhna poolest on see sama värske, kui aastakümneid tagasi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

KMG inseneriehituse objektijuht Jaan Valtin märkis, et nõukogude ajal neid pinnasemahuteid tehtigi selliselt, et lasti lihtsalt pinnasesse, vundamendiplokid ümber.

"Sellist lekkekindlat mahutit väga ei tehtud. Kui veel suvel oli kõrgemalt vaadates vaatepilt väga kirju erinevate pinnasekaevete hunnikute näol, siis nüüd, sügiseks on plats juba päris siledaks saadud. Kaevati see pinnas välja ja siis see pinnas sõeluti läbi. Ja seda sõelumisprotsessi tehti lausa mitmekordselt," ütles ta.

Saaremaa suurim pinnasereostus on tegelikult ainult üks sadadest Eestimaal likvideeritud ja likvideerimist vajavatest reostustest.

Keskkonnaministeeriumi projektijuht Raimo Jaaksoo ütles, et praegu on registris üldse 247 objekti, millest 83 on riikliku tähtsusega ehk ohtlikud objektid.

"Nendest 34 on täielikult likvideeritud, kuue puhul ei ole töid alustatud ja ülejäänutel on osaliselt töid tehtud. Ja seda tööde mahtu on tegelikult päris palju, et aega läheb veel kuskil 10 aastat," märkis ta.

Näiteks üks osa 2,6 miljonist Maadevahe objekti rahadest kulus sellelel, et jäätmekäitlejale anti üle suurusjärgus 1000 koormat reostunud pinnast, millest osa veeti üle mere mandrile ning selleks tuli pinnas välja kaevata kuni viie meetri sügavuselt.

"Me kaevasime kuni paeni välja, pae kiht tuli vastu. Aga eks seal paepragudes see veega segunenud põlevkiviõli liigub ikka edasi. Seda me kaeve teel kätte ei saanud," nentis Valtin.

Toimetaja: Marek Kuul



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: