Euroopa Liidu riigid jõudsid migratsiooniküsimustes kokkuleppele
Euroopa Liidu liikmesriikide juhid jõudsid Brüsselis toimunud Ülemkogu raames toimunud nõupidamisel esialgsele kokkuleppele migratsiooniküsimustes.
Kuigi paljud küsimused on veel lahtised ning detailid vajavad täpsustamist, on kokkuleppe peamised tulemused järgmised:
* Euroopa Liidu välispiiri kaitset otsustati tugevdada;
* Euroopasse pürgivate varjupaigataotlejate jaoks rajatakse nii EL-i territooriumile kui ka liidust välja migratsioonikeskusi, kus hakkavad toimuma nii varjupaigamenetlused kui ka keelduva otsuse korral tagasisaatmine;
* varjupaiga saanud inimesed saadetakse nendest keskustest edasi liikmesriikidesse;
* keelduva otsuse saanud migrandid aga saadetakse otse nendest keskustest tagasi ehk väljasaatmist ei oota inimesed enam EL-i riikides elades;
* ehk Vahemere äärsete piirkondlike migratsioonikeskuste (regional disembarkation platforms) on tegu peamise põhimõttega, mis peaks võtma migrantidelt soovi asuda ohtlikule merereisile üle Vahemere. Seeläbi kahjustaks see ka inimsmugeldajate äri.
* nii keskuste rajamine kui ka pagulase staatuse saanud inimeste jaotamine toimub vabatahtlikkuse alusel. See tähendab, et ühtegi liikmesriiki ei saa sundida vastu võtma inimesi, keda riik ei taha vastu võtta. Samuti ei saa ühtegi inimest saata riiki, kuhu ta ei taha minna. See tähendab sisuliselt kohustuslikest põgenikekvootidest loobumist;
* EL toetab rändekriisi lahendamiseks mitmeid Vahemere-äärseid riike - Liibüat, Marokot ja teisi Põhja-Aafrika riike. Samuti jätkub varem kokku lepitud koostöö ja rahastamine Türgi suunal - Ankara saab kätte teise osa rahasummast, milles omal ajal kokku lepiti;
* paraku pole hetkel veel selge, millistesse riikidesse (nii EL-is kui ka väljaspool seda) eelpool mainitud kinnised migratsioonikeskused tulevad. Aga põhiline on kokkuleppes see, et inimene, kes tahab saada EL-is varjupaika saab taotluse esitada väljaspoolt EL-i asuvas keskuses või kui ta tõesti ka EL-i territooriumile jõuab, tuleb tal taotluse vastust oodata suures kontrollitud keskuses, mitte aga näiteks enda poolt sobilikuks peetud liikmesriigis;
* üldsõnalises deklaratsioonis jääb ka ebaselgeks, kuidas ikkagi suhestuvad omavahel vabatahtlikkuse printsiip ja Dublini regulatsioon, mida justkui otsesõnu ei tühistatud. Politico näiteks pakub, et ebamäärasus tuleneb sellest, et Itaalia soovis jätta alles võimalust nõuda tulevikus uuesti Itaaliasse jõudnud põgenike sunduslikku ümberpaigutamist liikmesriikide vahel;
* nagu mitmed riigijuhid on pärast koosolekut märkinud, on tegu eelkõige põhimõttelise kavaga, mille alusel edasi liikuda. Oluline on sama see, et kokkuleppe kiitsid samaaegselt heaks vägagri erinevate seisukohtadega liikmesriigid.
Pikemaid ülevaateid kokkuleppe sisust on hetkeseisuga teinud näiteks Politico, Euractiv ja EUobserver.
Esimesed teated tegid EL-i juhid Twitteris
Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk kirjutas reede varahommikul sotsiaalvõrgustikus Twitter, et Euroopa Liidu riigid jõudsid Brüsseli tippkohtumisel migratsiooniküsimustes kokkuleppele.
Enne seda olid meediakanalid edastanud uudise, et tunde väldanud kohtumine jätkub tulemusteta.
"EU28 liidrid nõustusid #euco järeldustega sealhulgas migratsiooni osas," kirjutas Tusk.
EU28 leaders have agreed on #euco conclusions incl. migration.
— Donald Tusk (@eucopresident) June 29, 2018
Luksemburgi peaminister Xavier Bettel kinnitas Twitteris veidi hiljem samuti, et migratsiooni osas on lepe saavutatud.
Conte: Itaalia ei ole enam üksi
Itaalia ei ole enam üksi, ütles peaminister Giuseppe Conte reedel pärast seda, kui Euroopa Liidu liidrid jõudsid Brüsseli tippkohtumisel migratsiooniküsimustes kokkuleppele.
"Itaalia ei ole täna enam üksi. Me oleme rahul," sõnas Conte ajakirjanikele pärast kogu öö kestnud arutelusid, millel ta pani veto ühisavaldusele, kuni saavutas ülejäänud 27 liidrilt järeleandmised.
Itaalia ähvardas varem panna veto ka teistele ühistele otsustele, isegi neile, mille puhul mingeid erimeelsusi ei olnud, kui Roomat migratsiooni teemal piisavalt kuulda ei võeta.
Jüri Ratas: pagulaste vastuvõtmine peab jääma vabatahtlikuks
Eesti peaminister Jüri Ratas rõhutas ülemkogu rändeteemalisel arutelul, et Euroopa Liidul (EL) peab olema tugevam kontroll oma välispiiri üle ning liit vajab tihedamat koostööd kolmandate riikidega, samas peab pagulaste vastuvõtmine jääma vabatahtlikuks.
"Meil on vaja paremat koostööd riikidega väljaspool Euroopa Liitu ning peame tõhusamalt toime tulema nende inimeste tagasisaatmisega, kellel ei ole õigust EL-is kaitset saada. Peame ka toetama liikmesriike, kes on kõige suurema rändesurve all," ütles Ratas.
EL-i juhid kõnelesid veel regionaalsete rändepunktide loomise ideest. "See idee väärib edasiarendamist. Selliste keskuste loomisel on mitmeid õiguslikke ning praktilisi küsimusi, millele tuleb vastused leida koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega. Ümberpaigutamine ja ümberasustamine selles raames jääb vabatahtlikuks," ütles Ratas.
Peaministri sõnul on oluline leida ka võimalusi riike väljaspool EL-i koostööle motiveerimiseks.
"Vajame stabiilset, aga siiski paindlikku rahastamismudelit rändega tegelemiseks. Eesti on valmis täiendavalt panustama Aafrika Usaldusrahastusse 150 000 euroga," sõnas Ratas. Praeguseks on Eesti toetanud Aafrika Usaldusrahastut 1,45 miljoni euroga.
Ratase sõnul on EL-i riikide ühiste pingutuste abil viimastel aastatel sisserände surve oluliselt vähenenud. Varjupaigataotlejate arv vähenes 2017. aastal 44 protsenti võrdluses eelmise aastaga ning ebaseaduslike piiriületuste arv 60 protsenti. "Hoolimata kõikidest veel lahendust vajavatest küsimustest oleme suutnud rände kontrolli alla saada," lausus Ratas.
Ülemkogu kiitis heaks ka Venemaale suunatud majandussanktsioonide pikendamise järgmiseks kuueks kuuks.
Sipilä loodab, et inimsmugeldajate tegevusele pannakse piir
Reutersi andmetel on kokkuleppe sisuks, et migratsioonikeskusi tuleb nii Euroopa Liidu riikidesse kui ka väljaspoole Euroopa Liitu.
Soome peaministri Juha Sipilä sõnul ei ole nende keskuste asukohta veel otsustatud. Küll aga usub ta, et vastu võetud otsuste abil õnnestub panna piir inimsmugeldajate tegevusele Vahemerel.
"Eelkõige näiteks Itaalia ja Hispaania, kuid kindlasti on palju detaile veel lahti. Nüüd pandud paika tegutsemissuunad, mida mööda siis liigutakse edasi," rääkis Sipilä pärast kohtumist ringhääling Ylele.
Ideeks on see, et varjupaiga saamisele kvalifitseeruvad inimesed saadetaks nendest keskustest EL-i liikmesriikidesse lähtudes vabatahtlikkuse printsiibist. Need, kelle varjupaigataotlustele vastatakse eitavalt, saadetaks aga otse nendest keskustest tagasi lähteriiki.
Kohtumisel lepiti kokku, et rändekriisi raames toetatakse ka Liibüat ja Türgit. Türgi puhul otsustati, et Ankarale eraldatakse teine osa kolme miljardi euro suurusest summast, milles on varem kokku lepitud.
Aafrikaga seotud projektidele kavatseb EL eraldada 500 miljonit eurot ning see raha on mõeldud nii Maroko kui ka teiste Põhja-Aafrika riikide jaoks.
Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli sõnul annab EL-i juhtide poolt saavutatud kokkulepe positiivse signaali.
Diplomaatiliste allikate kohaselt oli hulk liikmesriikide nõudnud läbirääkimiste lõpuosas veel lisatagatisi, et vastutust varjupaigataotlejate eest jagatakse liikmesriikide vahel vastavalt vabatahtlikkusele. Kusjuures lisatagatisi nõudis lisaks Visegradi nelikule veel teisigi riike.
Toimetaja: Laur Viirand
Allikas: ERR/BNS