Följeton | Valijaid ootab lisaks hääletamisele ka kohustuslik kontrolltöö

Riigi valimisteenistus teavitas, et peagi algavatel riigikogu valimistel tuleb kodanikel lisaks hääletussedelile täita ka kontrolltöö [näidis lisatud loo lõppu], millega hinnatakse valija üleüldist intellekti. Nimelt kasutatakse esimest korda valimiste ajaloos "kaalutud hääle" mõistet.
Kuidas kontrolltöö läbi viiakse?
Kodanik saab valimiskabiinis täitmiseks nii hääletussedeli kui ka kaks A4 suuruses lehte kümne küsimusega, millest igaüks annab õige vastuse korral ühe punkti. Ankeet on saadaval eesti-, vene- ja inglisekeelsena. Erinevaid küsimuste komplekte on 100, nii et naabri pealt spikerdamine on seetõttu raskendatud.
Hea uudis on, et kasutada võib kõiki materjale ja keelatud pole ka kõne sõbrale või pereliikmele, kellel on ajus loodetavasti rohkem kui kaks aktiivset neuronit.
Kuidas garanteeritakse kontrolltöö sidumine konkreetse hääletussedeliga?
Hääletamine on endiselt anonüümne, nagu ikka. Hääletussedel suletakse ümbrikusse koos täidetud kontrolltööga ning valija laseb ümbriku valimiskasti.
Mis saab e-hääletajatest?
E-hääletusel avaneb valijale elektrooniline kontrolltöö vorm. Nagu füüsilise hääletuse puhul, tohib ka seal kasutada kõiki materjale või helistada tuttavale, kes pole totaalne lambapea.
Mismoodi toimub häälte "kaalumine" ja mida see tähendab?
Kui hääletus sulgub, hakatakse sedeleid tavapäraselt üle lugema. Kaal antakse häälele kontrolltöö tulemuste järgi – kui vastasid kõik küsimused õigesti, on koefitsiendiks 1, kui vastasid õigesti pooled küsimused (5 küsimust), on koefitsiendiks 0,5 ja nii edasi kuni ühegi õige vastuseta ankeet saab koefitsiendiks 0.
Sedelite lugemisel ongi su hääle jõuks väljaarvutatud koefitsient, ehk kui vastasid 7 küsimust õigesti, saab su valitud kandidaat 0,7 häält. Kui kupli all viliseb tuul ja sa ei teadnud ühtegi vastust, siis jääb su kandidaat hääleta.
E-hääletuse puhul arvutab koefitsiendi välja hääletusserver.
Kas jaoskonnad on lisakoormuseks valmis?
Oleme ajukääbikute väljasõelumise nimel lisanud nii personali kui ka valimiskabiinide hulka igas jaoskonnas. Ankeete on ka lihtne hinnata, kuna tegemist on valikvastustega.
Mis kõige selle mõte üldse on?
Eesmärk on demokraatia kvaliteeti tõsta. Soovime, et lauskretiinidel oleks vähem võimalusi midagi kihva keerata ja et valija oleks inimene, kelle peas käivitub infosüntees, kui keegi talle tere ütleb. Tulemuseks on kvaliteetsem Riigikogu, kvaliteetsem valitsus ja seeläbi kvaliteetsem Eesti.
Mida valija kontrolltööst oodata võib? Mida täpselt küsitakse?
Ankeedi peaks koefitsiendiga 0,2 suutma täita iga kodanik, kes on kuus klassi lõpetanud ning elavana täisikka jõudnud. Mensa klubi liige ei pea olema, aga karbi tuhmimad kriidid võiksid tõesti olla murelikud.
Neile lapuhhidele, kes kardavad, et ei suuda valimiste kontrolltööd sooritada, pakume ka tasulisi ettevalmistuskursusi. Aga eks hinnake ise – näidisküsimused on teie ees:
Autor: Seppamedia OÜ
Toimetaja: Rain Kooli