Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on Eesti eesmärgiks jäätmete tekkimise vähendamine ja olmejäätmete ringlussevõtu suurendamine.

Lahenduste leidmiseks tegi komisjon eelnõu menetlemise käigus üle kümne istungi huvigruppidega.

Menetluse käigus esitati eelnõule kokku 250 muudatusettepanekut, millest komisjon sai huvigruppidega kokkuleppe küll 130 küsimuses.

"Lahkarvamusi jäi siiski olulistes küsimustes liialt palju, et eelnõu edasi menetleda," ütles Vakra, kelle hinnangul oleks keskkonnaministeerium pidanud tegema põhjalikumat tööd, et eelnõu oleks olnud paremini ette valmistatud enne riigikokku saatmist.

Näiteks tuleks tema arvates riiklikult tagada kohalikele omavalitsustele jäätmehoolduse rahastus ja need, kes paremini tegelevad jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamisega, peaksid saama kopsakama toetuse.

Jäätmeseaduse eelnõu edasise menetluse vastu on linnade ja valdade liit, kaubandus-tööstuskoda, toiduainetetööstuse liit, põllumajandus-kaubanduskoda.

Keskkonnakomisjoni aseesimees Kalle Palling märkis, et peeglisse vaatamise põhjust on nii valitsusjuhil, ministeeriumil, riigikogul kui ka sektoril, keda kaasati.

Ta lisas, et vaatamata sellele, et Eestit ähvardab 2020 aastaks ebaõnnestumise puhul suur trahv, ei suudetud leida koostöötahet.

"Parem jäätmekäitlus on aga endiselt teravalt päevakorras. Jäätmete liigiti kogumine ja inimeste motiveerimine selleks, et täita 2020. aastaks jäätmete 50 protsendilist ringlusse võtmise eesmärki on uue keskkonnaministri esimene ülesanne, millega tegeleda tuleb," sõnas Palling.

Jäätmeseaduse eelnõu valmistati keskkonnaõiguse korrastamise raames ning pidi asendab seni kehtinud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse.