Riigikogu ja ministeerium tahavad jäätmeseaduse enne valimisi vastu võtta ({{commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

Täitmaks aasta 2020 olmejäätmete taaskasutuseesmärki ja vältimaks selle mitte täitmisel terendavat hiigeltrahvi, plaanivad riigikogu keskkonnakomisjon ja keskkonnaministeerium jäätmeseaduse veel enne märtsivalimisi vastu võtta. Seda siiski oluliselt vähemambitsioonikamal kujul.

Iga Eesti elanikku puudutava jäätmeseaduse lõplik kuju on lahendatud "tootsilikult" - "kui tervet rehkendust ei jõua, tee pool". Nii lähebki seaduseelnõu keskkonnakomisjonist riigikogu suurde saali teisele lugemisele vaid nende punktidega, milles on huvigruppidega kokkuleppele jõutud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui on üle 200 muudatusettepaneku, siis on ju selge, et midagi on viltu läinud või midagi on jäetud tegemata. See igatahes ei ole normaalne seadusloome, kui ministeeriumist tulnud tekstile on üle 200 muudatusettepaneku. Aga midagi pole teha," rääkis riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra (SDE).

Tänaseks on kokkuleppele jõutud 130-s muudatuses, millest kõige põhimõttelisem puudutab senisest suuremat prügi sorteerimist.

Sorteeritud jäätmete ära andmine peaks olema võimalikult mugav, see tähendab rohkem kodulähedasi konteinereid.

"Teine põhimõte on see, et diferentseeritakse ära erinevate jäätmete hinnad. Teadupärast on korraldatud jäätmevedu orienteeritud ainult odavamale hinnale ja praktikas on selgunud tõsiasi, et see ei tee õnnelikuks kedagi, sest see ei motiveeri inimesi sorteerima," lausus reformierakondlasest keskkonnakomisjoni aseesimees Kalle Palling.

Keskkonnaministeerium tunnistab, et jäätmeseaduse menetlemisega läheb väga kiireks, seepärast ongi seaduse vastuvõtmise nimel loobutud mitmest asjast.

"Meie jaoks kindlasti üks kõige olulisemaid on jäätmete ladestamise tasu tõus, mis on ajale jalgu jäänud. Jäätmete ladestamine on kasvanud üle kolme korra, jäätmete põletamise ja ladestamise hind on jäänud samaks. Me peame ladestamist muutma kallimaks ja see motiveerib kõrgemat hinda ka jäätmete põletamiseks," ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma.

Kunagisest suhkrutrahvist suuremat trahvi, mis Eestit ähvardab, kui olmejäätmete kasutuselevõtt 2020. aastaks 50 protsendini ei kasva, keskkonnaministeerium täna veel ei pelga.

"Kui me saame need muudatused siin riigikogus ära menetletud, siis on meil veel natuke aega täiendavate ettepanekutega välja tulla, enne kui aasta 2020 kätte jõuab. Meil veel on aega, ärme ennast praegu veel hirmuta trahviga," sõnas asekantsler Heinma.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: