"Suud puhtaks": prügi sorteerimine pole ühiskonda juurdunud
Euroopa Liidu liikmesriigid on kokku leppinud, et 2020. aastaks peab 50 protsenti olmeprügist jõudma taaskasutusse, kuid Eestis jõuab ümbertöödelduna teisele ringile vaid 32 protsenti olmejäätmetest. Kuigi Eestis on räägitud prügi sortimisest viimased kümme aastat, pole see argine tava ühiskonnas veel piisavalt juurdnud.
Vähese prügi sorteerimise üks peamisi tulemeid on segaolmejäätmed. Sisuliselt puudub biojäätmetest, pakenditest ja muust prügist koosneval massil järelturuväärtus. Üldjuhul suunatakse need jäätmed prügimäele ladestamisele või põletamisele Iru elektrijaamas.
Hinnapoliitika ei soosi samuti jäätmete sortimist, kuna madal ladestamistasu ja puuduv põletamistasu hoiavad segaolmejäätmete veo klientidele taskukohasel tasemel. Aktsiaselts Ragn-Sells juhatuse esimehe Rain Vääna sõnul peaks klientide käitumismustri mõjutamiseks ladestustasu määra tõstma 30 kuni 40 korda. Samas kaalutakse praegu vaid kolme- või neljakordset ladestustasu tõusu.
Jäätmeveo korraldamine on jäetud omavalitsustele. Alates 2007. aastast kehtinud keskkonnaministeeriumi väljastatud sortimismäärus, kus ministeerium annab omavalitsustele juhised, kuidas sorditud olmejäätmeid liigitada. Erinevat liiki jäätmete kogumise alus on hästi korraldatud ja nõudlusele vastav sorditud jäätme konteinerite võrk.
"Uudis+" uuris Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikmelt Dagmar Mattiisenilt, kuivõrd saavad jäätmekorraldusse panustada korteriühistud.
Reformierakonna riigikogu saadik Kalle Pallingu väitel ei vasta näiteks Tallinna praegune konteinervõrk jäätmeseaduses ette nähtud nõuetele. Peaasjalikult on Pallingu hinnangul probleem, et konteinerid on inimestest kaugel. Lisaks sellele tuuakse konteinerite juurde muid jäätmeid. Seega sorteeritud prügist võib halvimal juhul saada tavapärane segaolmejääde.
Sotsiaaldemokraatide saadiku ja riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul pööravad omavalitsused prügiveohangete koostamisel liiga palju tähelepanu madalaima hinna kriteeriumile. Nii jäetakse hankes tihti täpsustamata soovitava teenuse keskkonnanõuded, soovitav konteinerite võrk ja muud jäätmekäitlus detailid. Samas toonitab Vakra, et omavalitsustel on seadusega antud võimalus tellida just oma piirkonnale vajalik ja säästlik prügiveoteenus.
Jäätmeprobleemide allikas on prügirohke tarbimiskultuur. “Teeme ära!” talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüüri arvates on arutelu jäätmeveo reguleerimise ja hinnastamise üle juba tekkinud kahju peitmine. Seetõttu peab ühiskond Tüüri sõnul prügi tekitamisse teadlikumalt suhtuma ja piirama igapäevast jäätmete tootmist.
Saate proloogis rääkisid jäätmevabast elustiilist Tarmo Tüür ja vabakutseline ajakirjanik Liisa Aavik, kes on elanud viimased pool aastat prügi tekitamata.
Otseblogi:
Toimetaja: Allan Rajavee
