Uus seadus paneks majapidamised ka pakendijäätmeid eraldi koguma ({{commentsTotal}})

{{1541493960000 | amCalendar}}
Foto: Wikimedia Commons

Keskkonnaministeerium tahab panna kodumajapidamised ka pakendijäätmeid liigiti koguma, et saavutada pikaajaline kohustuseks võetud eesmärk 50 protsenti jäätmetest ringlusse võtta.

Keskkonnaministeerium esitas selle aasta kevadel lisaettepanekud Riigikogu menetluses olevale jäätmeseaduse eelnõule, mille üks olulisemaid ettepanekuid oli pakendite kohtkogumise sisseviimine.

"Kui praegu käib tagatisrahata pakendijäätmete kogumine avalikus ruumis olevate pakendikonteinerite abil, siis ettepaneku jõustumisel antaks pakendijäätmeid ära seal, kus praegu muid olmejäätmeid," selgitas keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Kaupo Heinma ERR-ile.

See tähendab, et prügi tekitajad peavad pakendijäätmed ise eraldi kokku koguma ja prügivedajale üle andma.

"Seejuures oleks pakendijäätmete äravedu tasuta," rõhutas Heinma.

Kuivõrd konteineri rent pakendijäätmete kogumiseks tuleks ikka majapidamistel enda kanda võtta, ütleb Heinma, et see ei tähenda automaatselt lisakonteinerite paigaldamist, vaid võib olla ka kott või mõni muu lahendus - see jääb majapidamiste endi otsustada.

"Kuna segaolmejäätmete maht väheneb, siis võib näiteks juhul, kui on olemas mitu segaolmejäätmete konteinerit, kasutada neist mõnda pakendijäätmete kogumiseks," pakkus Heinma välja.

Ministeerium plaanib muudatuse kehtestada alates 2020. aasta teisest poolest.

Muutuse ellukutsumise põhjuseks on Eesti võetud kohustus võtta 2030. aastaks ringlusse vähemalt 50 protsenti kõigist aasta jooksul tekkivatest olmejäätmetest. Võrdluseks: 2016. aastal võeti ringlusse kõigest kolmandik kõigist olmejäätmetest ning see trend on mitte ootuspäraselt kasvav, vaid hoopis langev.

"Selleks, et saavuta 50 protsendi jäätmete ringlusse võtmine, on vaja oluliselt paremini eraldi koguda biolagunevaid jäätmeid ning plastijäätmeid. Plastijäätmetest, millest võtsime 2016. aastal ringlusse ainult 16 protsenti, moodustavad enamuse pakendijäätmed. Seejuures on pakendijäätmete osakaal segaolmejäätmetest umbes 30 protsenti," tõi Heinma esile, lisades, et kui Eestis võtta ringlusse vähemalt pooled biolagunevad jäätmed ja plastijäätmed, siis olekski ringlussevõtu 50-protsendine eesmärk täidetud.

Eestis kehtib pakenditele ja pakendijäätmetele tootjavastutus ehk tootja, kes pakendatud kaupa toodab, peab tagama ka nende jäätmete kogumise ja käitlemise. Tarbijad maksavad pakendatud tooteid ostes kinni juba ka nende käitluse, mistap peab tarbija saama pakendijäätmeid ära anda tasuta ning see peab olema talle mugav.

"Praegune, avalikel konteineritel põhinev lahendus ei ole mugav ega kasutajasõbralik," põhjendas Heinma lisapõhjust muudatuse algatamiseks.

Korteriühistud teatasid möödunud nädalal vastukaaluks algatatud eelnõule, et ei pea õigeks panna korteriomanikele veel üks lisakohustus, mis suurendaks nende kulusid.

"Isegi kui mahutid tuleksid tasuta, on korteriühistud sunnitud oma jäätmemajad  suuremaks ehitama, tehes lisakonteinerite mahutamiseks suuri kulutusi. Keegi pole korteriühistus kulude olulise suurenemisega arvestanud, määratud ei ole ajakava ega ettevalmistusperioodi," kritiseeris Eesti korteriühistute liidu juhatuse esimees Andres Jaadla, lisades, et jutt, nagu väheneks pakendite eraldi kogumisega olmejäätmete hulk, pole piisavalt põhjendatud.

Jaadla hinnangul toob avalike pakendikonteinerite kadumine kaasa olukorra, kus varem avalikke konteinereid kasutanud inimesed toovad oma jäätmed edaspidi korteriühistute territooriumile, konteineritesse või jäätmemajade juurde.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: