Jäätmeseaduse toppama jäämine võib riigile tuua trahvinõude ({{commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

Jäätmeseaduse riigikogus toppama jäämine võib Eesti riigile kaasa tuua trahvinõude, sest tööle ei saa hakata Euroopa Liidu rahaga rajatud jäätmelubade andmebaas. Samas soovitavad mitmed jäätmeseadusega seotud ettevõtted vastuolulise seadusega aeg maha võtta.

Üks palju vastuolusid tekitanud punkt jäätmeseaduse eelnõus oli pakendite kogumise süsteemi muutmine. Keskkonnaministeerium on seda meelt, et olemasolevad rakendusaktid annavad võimaluse juurutada kohtkogumist ehk muuta pakendikonteinerid kohustuslikuks igas majapidamises, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui praegu on norm see, et iga inimene peab oma jäätmeid 16-ks sorteerima, lihtsalt küsimus on see, kas nad peaks need viima jäätmejaama või avalikesse konteineritesse ja midagi viiakse kodu juurest ära, siis see, mida viiakse kodu juurest ära, muutub rohkemaarvuliseks," rääkis ministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma.

Kuni uut jäätmeseadust pole, püütakse samaaegselt hoida töös kahte pakendite kogumise võrgustikku - avalikku ja igal kinnistul paiknevat.

Pakendite kokkukogumine nende tekkekohas muutub varem või hiljem kohustuslikuks, hindab tootjavastutusorganisatsiooni TVO juht Kristiina Dreimann.

"Praeguse süsteemiga me pakendite kogumise ja taaskasutamise või ringlussevõtuni ei jõua, sest sellesse süsteemi me paneme palju raha, aga tulemusteta. Kui me tahame muutuda ressurssi raiskavast ressurssi ringlevaks riigiks, siis tuleb kogumine muuta lihtsamaks, et materjal, mis me kätte saame, oleks kvaliteetne ja sellega annaks midagi lõpuks teha," ütles Dreimann.

Kohalikud omavalitsused ootavad, et uus jäätmeseadus annaks suurema valikuvabaduse. Seitsmes Harjumaa omavalitsuses prügimajandust korraldava Jäätmehalduskeskuse juhi Tõnu Tuppitsa sõnul ei ole omavalitsustel õigust otsustada, kas teha korraldatud jäätmeveo konkurss või tegutseda vabaturu põhimõtete alusel, samuti on bürokraatlikult keeruline jäätmevaldaja teenusest vabastamine. Kaks kogumissüsteemi - üks pakenditele ja teine ülejäänud prügi jaoks, ei ole Tuppitsa hinnangul mõistlik.

"Selliseid kommunaalteenuseid tuleb ohjata ühest kohast, parem veel ühest ettevõttest, ühest klienditeenindusest, siis on ta selge ja mõistetav elanikule," ütles Tuppits.

Tema sõnul puuduvad jäätmeseaduse eelnõus ühe või teise muutuse mõjuanalüüsid.

Euroopa Liidu jäätmedirektiivi ülevõtmiseks vajaliku eelnõu kavatseb keskkonnaministeerium riigikogule esitada sügisel. Enne seda vajab klaarimist jäätmeseaduse pidurdumisega kaasnev seadusauk, mis ei luba kasutusele võtta Euroopa Liidu rahaga ülesehitatud jäätmelubade süsteemi.

"Kui me räägime trahvist, siis siin on kasutatud EL-i raha, et seda andmebaasi koostada ja kui see õigel ajal toimima ei hakka, siis võib-olla tuleb see raha tagasi maksta ja see summa on pool miljonit," rääkis Heinma.

Kui Eesti ei suuda kahe aasta pärast kasutusele võtta 50 protsenti olmejäätmetest, ootab meid 100 miljoni euroni ulatuv trahv.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: