"Eelnõu menetlemise lõpetamise tagajärjel ei ole Eesti aastast 2011, mil jõustusid jäätmete ringlussevõtu sihtmäärad, teinud ühtegi olulist muudatust Eesti jäätmekäitluse arendamiseks ja ringlussevõtu edendamiseks ehk sisuliselt puuduvad leevendavad asjaolud, miks me eesmärki ei täida. Sellest johtuvalt pean absoluutselt vältimatuks, et eelnõu menetletakse lõpuni," seisab Kiisleri kirjas.

Juba 17 kuud riigikogu menetluses olnud eelnõu seadusena vastu võtmisel oleks Eesti üle võtnud üle, mitu Euroopa Liidu jäätmetega seotud direktiivi.

"Ära jäävad ka olulised sisulised jäätmekorralduse muudatused. Eelnõu kõrvale jätmise korral jäävad ära kohaliku omavalitsuse korraldatud jäätmekäitluse õigusselgust oluliselt kasvatavad muudatused ja halduskoormuse vähenemine. Jääb ära ka liigiti kogumist soodustava reegli kehtestamine jäätmekäitluse hinnale," loetles Kiisler.

Kiisler jätkas: "Jääb ära ka liigiti kogumist soodustava reegli kehtestamine jäätmekäitluse hinnale. Tarbijale jääb ära võimalus näha hinnaerinevust oma jäätmeveo arvel. Samuti jääb ära võimalus taotleda jäätmeluba ohtlike jäätmete kogumiseks ja veoks ning jäätmejaamade käitamiseks üleriigiliselt."

Keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra nentis 29. jaanuaril toimunud keskkonnakomisjoni koosolekul, et soovis teada fraktsioonide seisukohta eelnõu teisele lugemisele saatmise osas.

"Vaatamata heale tahtele edasi minna on eelnõu edasise menetlemise vastu Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koos alaliitudega, Eesti Toiduainetetööstuse Liit ning Eesti PõllumajandusKaubanduskoda," ütles Kiisler.

Komisjoni liige Kalle Palling ütles koosolekul, et kui detsembris eelnõu arutati, siis oli kõigil hea tahe olemas ja ministritel oli võimalus juba toona konsensus leida.

"Tänaseks on vastuseis eelnõule suurenenud ja võiks jätta selle eelnõu uuele riigikogu koosseisule menetleda. Eelnõud on menetletud nüüdseks kaks aastat ja nüüd viimastel päevadel enne koosseisu lõppu ei ole mõistlik kokku
panna seadust, mis mõjutab nii paljusid inimesi," lausus Palling.

Keskkonnakomisjon otsustaski, et jäätmeseaduse eelnõu täiskokku teisele lugemisele ei saadeta ning seetõttu ei saa teda ka vastuvõtmiseks lõpphääletusele panna.

Kiisleri hinnangul on keskkonnakomisjonil olnud eelnõuga olnud piisavalt aega tegeleda ja huvigruppidega suhelda.

"On arusaadav, et kuna eelnõu puudutab väga paljusid osapooli, on samapalju erinevaid huve, eesmärke ja arvamusi. Samas on kõigile neile antud võimalus kaasa rääkida – huvigruppidega on peetud mitmeid kohtumisi, avalikke koosolekuid, keskkonnakomisjoni istungeid. Kohtumiste käigus on huvitatud osapooltel olnud võimalus oma arvamust avaldada vähemalt 25 sellisel korral. Kirjalikult ning suuliselt aga piiramatult."