Meediakommentaar: alandades ja kiites ajakirjanikku ({{commentsTotal}})

Foto: Marju Himma/ERR

Ajakirjanike vastu suunatud rünnakud võtavad üha enam avaliku häbistamise vormi ning lähevad üha räigemaks. Kuidas sellega toime tulla, arutleb Vikerraadio meediakommentaaris teadusajakirjanik ja ajakirjandusõppejõud Marju Himma.

Sain paari nädala eest pühapäeva varahommikul oma postkasti kirja, mille teemareal seisis "sa kretiin" ning sisu oli "tahad  immigrandi t**a imeda v?". Saatja nime koha peal seisis nimi Krist Reid. Tegu on ilmselt pseudonüümiga ning taustauuring internetis näitab, et aliast kasutatakse peamiselt ajakirjanike pihta suunatud avalike rünnakute tegemiseks. Nagu kümneid teisigi selliseid, keda interneti kõnepruugis trollideks kutsutakse.

Või võtame veel paar näidet. "Kui avalikku vabandust ei tule, saad maakeeli kerepeale ja kõik. Punane joon on ületatud või sa abordijäänuk arvad, et võid kõikki mõnitada ja karistust ei järgne? Saad "solidaarselt" pikki v***u."

Järgmine näide ajakirjanikule saabunud sõnumist: "Kle sa oled ikka korralikult kinni makstud kloun. Sinusugused kusikud meie riigi mainet rikuvadki."

Ajakirjanike vastu suunatud rünnakutest räägitakse pigem siis, kui mõni ajakirjanik satub füüsilise vägivalla ohvriks või mõrvatakse. Vähem on tähelepanu pööratud aga ajakirjanike vastu suunatud vaimsele vägivallale ja avalikule alandamisele, mille ulatus on viimaste aastate jooksul kordades kasvanud.

Ajakirjanike vastu suunatud vaimne vägivald tähendab, et saadetakse just selliseid labaseid ja ründavaid kirju ning privaatsõnumeid, helistatakse, sõimatakse.

Avalik alandamine väljendub selles, et nii sotsiaalmeedia kinnistes gruppides kui ka avalikel lehtedele ja ajakirjandusväljaannete kommentaariumides korraldatakse ühiselt organiseeritud häbistamisi, mis justkui peaksid jätma mulje, et kümned inimesed on ajakirjaniku vastu samamoodi meelestatud. Ja rõhutan siinkohal: ajakirjaniku ehk inimese, mitte tema kirjutatud või vahendatud lugude vastu.

Kuu aja ees ilmus Göttingeni Ülikooli teadlastelt teadusartikkel, milles uuriti, kuidas mõjutab auditooriumilt saadud vaenulik tagasiside ajakirjanike tööd pikas perspektiivis. See võib päädida kaht sorti tulemusega.

Esimene tulemus võib olla, et ajakirjanikud muutuvad avaliku alandamise tulemusena auditooriumi suhtes vaenulikuks ja eelhäälestatuks. Teine tulem on, et ajakirjanikud näevad auditooriumi reaktsioonis pigem professionaalset edu.

Ma ei tea Eesti ajakirjanike hulgas kedagi, kes näeks avalikus alandamises professionaalset edu. Küll aga mõtleme kõik me, kes oleme eeltoodud näidete sarnaseid labasusi saanud oma postkasti, privaatsõnumisse, sotsiaalmeediaseinale või telefonikõnena – kas see töö on seda väärt? Kas mind või minu lähedasi ohustab reaalne füüsiline rünnak? Jah, nii mõnigi meist on edastanud need isiklikud rünnakud ka politseile.

Pikas perspektiivis võib see eesti ajakirjandusele tähendada, et lahkutakse sellest ametist. Küllap on see ka avalikult häbistajate eesmärk.

Aga ma toon siia juurde ka mündi teise külje. Ajakirjanike vastu suunatud rünnakutest oluliselt vähem on ajakirjandusuurimuses neid teadustöid, mis uurivad ajakirjanike tunnustussüsteemi, täpsemalt seda, mis päriselt motiveerib ja innustab ajakirjanikku oma tööd tegema. ERR-i majasisestest uuringutest on tulnud välja, et tunnustaval tagasisidel on tugev positiivne mõju ajakirjaniku tööle. Veel täpsemalt: kolleegi tunnustav sõna või õlalepatsutus on see, mis julgustab, innustab ja motiveerib oma tööd hästi tegema.

Kasutan siinkohal võimalust tunnustada kolleege Eesti erinevates ajakirjandusväljaannetes. Võtame näiteks Oliver Kundi ja Martin Laine Postimehes. Mõlemate lugudest peegeldub teravus, koos kontrollitud faktide, tasakaalu ja mõtestatud keelekasutusega. Ja siis ERRi Brüsseli korrespondent Epp Ehand, kes teeb iga päev lugusid, mis toovad Euroopa sõna otseses mõttes Eestisse koju kätte.

Või võtame Delfist ja Eesti Päevalehest noored üllatajad Joosep Tiks ja Riho Nagel, kes mõlemad nõtke sulega valdavad erinevaid žanre ja teemasid. Või noored uurivad ajakirjanikud Piia Osula ja Ege Tamm "Radari" saatest. Inimlähedaste teemade kajastamise poolest väärib kindlasti tunnustust teleajakirjanik Roald Johannson.

Esile võiks tõsta ka toimetuste juhte, aga selleks loodan, et nad leiavad mahti oma ajakirjanikke toetada, julgustada ja kaitsta ka siis, kui ajakirjanikud on isiklike rünnakute ja avaliku alandamise ohvrid.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: