Mind pani mõtlema see, mida Marina Kaljurand ütles pärast Euroopa Parlamendi valimiste tulemuste selgumist. Tema sõnul tunnevad inimesed, et võim on neist eemaldunud, neid ei kuulata, ja nendega ei arvestata.

Kaljurand ütles: "Kui me ei võta inimeste muresid tõsiselt, kui me ei kuula ära ja ei püüa lahendusteni jõuda, ega selgita, siis minnakse nende juurde, kes lubavad, isegi siis, kui lubadustel ei ole katet. Ja ei ole suurt vahet, kas räägime Euroopa Liidust või Eestist."

Marina Kaljurand ütles selgelt välja põhjuse, miks ühiskonnad Euroopas, nende hulgas ka Eesti, lõhestuvad. Ja selles kõiges on samuti oma roll ajakirjandusel, täpsemalt selle mitmekesisusel.

Mitmekesisusest räägitakse rohkem bioloogia ja keskkonna kontekstis, aga tegelikult on see võrdselt oluline ka ühiskonnas ja ajakirjanduses.

Tuleme tagasi näiteks Marina Kaljuranna mainitud inimeste kuulamise ja selgitamise juurde. Möödunud nädalal avaldas ERR uudise, kust selgus, et maapiirkondades hakkab Omniva tulevikus saatma ajalehti pakiautomaatidesse. Sisuliselt tähendab see, et värsked uudised saab maainimene ajalehest alles õhtul ning ajalehe tellimine muutub mõttetuks.

Tallinnast vaadates võib ju öelda, et mis siis? Lugege veebist. Maalt vaadates aga tähendab see ühtlasi, et ühel hetkel polegi mõtet ajalehte teha, kohalikud ajakirjanikud ja ajalehed kaovad – nii nagu on praeguseks juhtunud näiteks Elva Postipoisi ja Põlva Koiduga – ning maainimeste muresid peaksid hakkama vahendama pealinna ajakirjanikud. Viimast aga tõenäoliselt ei juhtu.

Aga miks peaks üks Võru- või Pärnumaa inimene lugema sellest, mis toimub Telliskivis või Pirital? Nii lõpetabki ta ajakirjanduse tarbimise ja kuulab neid, kes teda kõnetavad. See on üks näide ajakirjanduse mitmekesisuse vähenemise mõjust.

Võtame teisegi näite eelmisest nädalast. Kanal 2 otsustas lõpetada kahe omasaate tootmise. Kaovad uuriva ajakirjanduse saade "Radar" ning inimlähedane olemussaade "Roaldi nädal". Seda lihtsalt põhjusel: need olid liiga kallid ning Kanal 2 teeb odavat meelelahutust, kuhu need saated ei passi.

Sisuliselt saadab see telekanal sõnumi, et me teeme odavat sisu odava meelelahutuse austajatele. Need, kes tahavad väärtuslikumat, süvenemist pakkuvat ning intelligentsemat sisu lõpetavad sellise telekanali jälgimise.

Esmalt kaovad kõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga vaatajad, mõne aja pärast langevad kallima reklaami mahud, sest maksujõuline vaatajaskond kaob. Järjekordselt on see näide, kuidas mitmekesisuse vähendamisega tulistab ajakirjandusväljaanne endale jalga.

Tuleme tagasi Marina Kaljuranna mainitud kuulamise ja selgitamise juurde. Möödunud nädalal oli saates "Suud puhtaks" arutelu all ajakirjanduse kvaliteet. Muu hulgas mainiti, et rahvuskonservatiivsed poliitikud on hiljaaegu läbinud koolituse, kuidas saada "peavoolumeedia" tähelepanu. Muu hulgas tuuakse koolituse slaididel välja, et tuleb kasutada väiteid ja "kõlle", millele peavool lihtsalt peab reageerima. "See toodab teatud hulgas suures meedias olemist, enamasti küll negatiivselt, aga siiski pildis olemist," seisab slaididel. Näidetena tõstetakse esile väljendid "anname tuld" ja "kohtunike pead veerevad".

Aga ajakirjanikud võiksid just taolistele sisutühjadele ja sildistavatele väidetele jätta reageerimata. Selle aja, mis kulub järjekordselt kellegi rumala käemärgi või labase ütlemise kajastamisele saaks pühendada analüüsile, selgitamisele ja mõtestamisele.

Näiteks sellele, kuidas töötab Euroopa Liit, et inimesed ei ootaks eurosaadikult pensionitõusu või lasteaiakohti. Aega võiks pühendada sellelegi, et võrrelda erakondade valimisplatvormides lubatut tegelikult riigi eelarvestrateegias tehtavaga. Rohkem mitmekesist sisu võtaks ruumi ära lauslolluste vohamiselt ajakirjanduses.

Mitmekesisus ajakirjanduses tähendab rohkem päris tavaliste inimeste kuulamist ja neile maailma asjade mitmekesist mõtestamist, vähem sõnakõlksudes ja suurlinnas kinni olemist.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.