Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas võrreldes eelmise kvartaliga 0,5 protsenti.

Majanduskasvu vedas töötleva tööstuse tegevusala. Viimati oli töötleva tööstuse panus nii tugev neli aastat tagasi, 2015. aasta teises kvartalis.

Samas oli esimeses kvartalis majanduse kasv laiapõhjaline. Lisaks töötlevale tööstusele oli veel viis tegevusala, mille panus oli märkimisväärne. Nendeks olid info ja side, kutse-, teadus- ja tehnikaalanetegevus, hulgi- ja jaekaubandus, põllumajandus, metsandus ja kalandus ning veondus ja laondus.

Eelnevad kaks ja pool aastat majanduskasvu vedanud ehituse tegevusala lisandväärtus enam ei kasvanud, püsides aastatagusel tasemel.

Oluliselt pidurdas majanduskasvu vaid elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine.

Sisenõudlus kasvas 4,6 protsenti

Sisenõudlus kasvas esimeses kvartalis 4,6 protsenti. Võrreldes eelnevate kvartalitega oli aeglasem kasv tingitud eelkõige eratarbimise kasvu (2,8 protsenti) aeglustumisest.

Eelmise aasta lõpus alanud kiire kasv kapitali kogumahutuses põhivarasse jätkuas ja oli 20,4 protsenti. Enim kasvasid mittefinantsettevõtete investeeringud transpordivahenditesse ning masinatesse ja seadmetesse. Samuti kasvasid oluliselt kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse.

Kaupade ja teenuste ekspordi kasv oli samuti 4,6 protsenti. Kaupade eksport kasvas viimase kahe aasta kiireimas tempos (6,9 protsenti). Enim panustasid sellesse koksi ja puhastatud naftatoodete ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete väljavedu.

Tavaliselt kaupade ekspordist kiiremini kasvanud teenuste eksport oli I kvartalis hoopis kerges languses (-0,4 protsenti). Põhjuseks oli nii ehitus- kui ka raudteekaubaveo teenuste müügi vähenemine.

Netoeksport moodustas esimeses kvartalis kolm protsenti SKP-st.

Suurenesid nii hõivatute arv kui ka töötatud tunnid. Sellest tulenevalt kasvas tootlikkus hõivatu kohta 2,7 ja tootlikkus töötatud tunni kohta 3,3 protsenti.

Tööjõu ühikukulu kasvas SKP-ga samas tempos 4,6 protsenti.