Üleeelmisel aastal töötas metsa- ja puidusektoris kokku ligikaudu 28 000 inimest. Lisaks panustas sektor kaudse ja kaasneva mõju kaudu tööhõivesse 31 000 töökoha loomisega. Uuringust selgus, et kaudne ning kaasnev mõju tööhõivele avaldus enim maismaatranspordi-, hulgimüügi- ning jaemüügivaldkondades.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimehe Jaak Niguli sõnul on oluline, et inimesed näeksid metsandust laiemalt. "Metsa- ja puidusektor panustab Eesti majandusse ja seeläbi inimeste üldise heaolu kasvu erinevate valdkondade kaudu," sõnas ta pressiteate vahendusel.

Niguli sõnul avaldub metsa- ja puidusektori olulisus tööandjana eriti tugevalt Eesti maapiirkondades. Ta märkis, et metsa- ja puidusektor on üks väheseid tööandjaid väljaspool Harju- ja Tartumaa tõmbekeskusi, mis suudab pakkuda rahvusvahelise haardega tööd keskmisest kõrgema palgatasemega.

Uuringu kohaselt oli sektori panus tööhõivesse suurim Kesk-Eestis ja Lääne-Virumaal, kus metsandussektor andis 19,7 protsenti tööhõivest, Lõuna-Eestis oli see 15,4 protsenti, Lääne-Eestis ja saartel 9,9, Harjumaal 6,9 ja Kirde-Eestis 3,8 protsenti. Seejuures võeti uuringus arvesse otsest, kaudset ja kaasnevat mõju. "Töökoha olemasolu on üks olulisemaid tegureid, mis seob inimese ühe või teise elupaigaga. Uuringutulemused annavad kindlust väita, et metsandussektoril on täita suur roll elu säilimisel Eesti maapiirkondades," ütles Nigul.

Ta tunnistas, et metsa- ja puidutööstuse sektoris on nõudlus kvalifitseeritud tööjõu järele suur. "Usume, et sektori tugev panustamine info- ja kommunikatsioonitehnoloogia innovatsiooni aitab valdkonna juurde tuua ka noori. Töö metsandus- ja puidusektoris nõuab aina rohkem teadmisi infotehnoloogiast, mehhatroonikast ja robootikast, mis on kindlasti tulevikualad," tõdes Nigul.

Ta lisas, et metsadel ja puidutööstusel on aina olulisem roll ka tänaste kliimaprobleemidega tegelemisel, sest tegemist pea ainsa tööstusharuga, kellel on pakkuda lahendusi. Üha suurem on nende teadlaste hulk, kes soovitavad vanad puud langetada ja nende asemel uued istutada, sest õhust seovad aktiivselt süsinikku noored kasvavad puud. "Asendades naftapõhised tooted mahavõetud puudest valmistatutega, on võit keskkonnale mitmekordne. Seega peitub puidus tohutu potentsiaal tänaste kliimaprobleemide lahendamisel," kirjeldas Nigul.