Kui EL-i 28 liikmesriigi keskmiseks eratarbimise tasemeks arvestada 100 protsenti, siis Eesti elanike tarbimine jäi selles võrdluses 74 protsendi tasemele ehk 26 protsenti allapoole keskmisest, selgus Eurostati värsketest andmetest.

Kõige kõrgem tarbimise tase oli Luksemburgis, kus see ulatus eelmisel aastal 132 protsendini EL-i keskmisest. Järgnevad Saksamaa ja Austria, vastavalt 121 ja 116 protsendiga.

Soome on tegeliku individuaalse tarbimise tasemelt EL-i seitsmes riik, mille elanike keskmine ostujõud on 112 protsenti keskmisest.

Leedu ja Läti tarbimise tase oli mullu vastavalt 80 ja 70 protsenti liidu keskmisest. See tähendab, et Leedu on tabelis 15. kohal ja Läti Eestis ühe koha võrra madalamal ehk 24. positsioonil.

Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKP) ühe elaniku kohta oli Eurostati andmetel 81 protsenti EL-i keskmisest. See näitaja on võrdne Leeduga, Läti SKP ühe elaniku kohta oli mullu 70 protsenti liidu keskmisest.

SKP ühe elaniku kohta oli kõrgeim Luksemburgis, kus see ulatus 254 protsendini EL-i keskmisest. Järgnesid Iirimaa 187 protsendiga ja Holland 129 protsendiga. Soome tase oli 110 EL-i keskmisest.

Euroala keskmine eratarbimise tase oli 2018. aastal 104 protsenti EL-i keskmisest ja SKP ühe elaniku kohta oli 106 protsenti EL-i keskmisest.

Baltimaade tarbimine läheneb EL-i keskmisele

Tarbimise tase Baltimaades on liikumas lähemale Euroopa Liidu keskmisele ja suurimad tarbijad regioonis on leedulased, selgub Eurostati andmetest.

Tegelik individuaalne tarbimine ostujõu standardi järgi oli Leedus mullu 90 protsendi juures Euroopa Liidu keskmisest, võrreldes eelneva aasta 88 protsendiga.

Eestis kerkis näitaja aastaga 73 protsendilt 74 protsendini ja Lätis 65 protsendilt 70 protsendini.

Blokis tervikuna oli see kõrgeim Luksemburgis (132 protsenti) ja madalaim Bulgaarias (56 protsenti).