"Selline 4,5-protsendine kasv oli tõepoolest mõnevõrra üllatav, eriti kui arvestada, et ehitussektori nullpanuse kohta olid ju andmed tegelikult juba natuke aega tagasi olemas," ütles LHV panga majandusanalüütik Kristo Aab reedel ERR-ile. "Seda enam teeb heameelt, et töötlev tööstus suutis niiöelda veduri rolli üle võtta ja jätkata investeeringutega, millega eelmise aasta lõpus alustati. See loob hea pinnase ka edasiseks kasvuks," lisas Aab.

"Numbrina on ta kahtlemata ootamatult suur, sest siin on selliseid tegureid, mida keegi ei oska ette ennustada," ütles ka presidendi majandusnõunik Heido Vitsur. Tema sõnul võib siiski kasvu vedanud elektroonika, optika ja kütuste ekspordi puhul märkida, et need on niiöelda suure partii kaubad ja seetõttu võib esimese kvartali ootamatult suur kasv olla pisut juhusliku iseloomuga.

"Kui üks või kaks suuremat partiid satuvad ühte kvartalisse rohkem kui tavaliselt, siis see kvartal on suur, järgmine saab olema lahjem. Millal üks või teine partii välja läheb: kas tanker pannakse täis kvartali esimesel päeval või eelmise kvartali viimasel päeval, see on küsimus. Nii, et ma arvan, et siin on kvartaalne kõikumine sees. Kuid tõsi on see, et hõivatus on kõrge, majanduslik aktiivsus on kõrge ja Eesti majandus jätkab selles tempos, mis senini oli," lisas Vitsur.

"See, et kardetud aeglustumine majanduses ära jääb, seda võis arvata juba mõnda aega tagasi, sest hõivatus püsis terve kvartali kõrgel tasemel ja tööjõudu tuli kogu aeg juurde. Me teame, et see suures osas on ka renditööjõud, kuid kuivõrd tööjõudu juurde tuleb, siis see tähendab, et majanduslik aktiivsus ei ole alanenud," märkis presidendi majandusnõunik.

Ka Aab nõustus, et kvartali majanduskasvu number ei pruugi näidata pikema perioodi suundumusi. "Eks majanduskasv kvartalite lõikes ikka kõigub. Ja oluline on ta pikemas perioodis, ehk mis ta aasta peale kokku tuleb. Tegelikult, kui vaadata sündmusi meie ümber seoses näiteks kaubandussõjaga, siis tegelikult tulevik on ikkagi üsna ärev ja on oodata, et aasta edenedes kasv aeglustub. Ehk et aasta kokkuvõttes ei tasu loota, et see kasv jääb selliseks 4,5-protsendiseks," rääkis LHV analüütik. "Enne tänast uudist oli prognoos kolme protsendi ümber ja ma arvan, et tõenäoliselt ta sinna kuskile ka jääb. Kuna esimese kvartali näitaja oli tõepoolest nõnda kõrge, siis (aastane kasv) võib-olla jääb sinna 3-3,5 protsendi lähedusse," lisas Aab.

Sama leiab ka Vitsur, kes arvas, et aastane majanduskasv jääb kolme ja nelja protsendi vahele. "Kolme-nelja protsendi vahel, 3,5 protsenti pluss-miinus 0,3 protsenti, ongi ilmselt praegune tase. Ma usun päris kindlasti, et nelja protsenti ületav osa on statistiline grimmass ja see ei näita veel seda, et oleks ülekuumenemisega tegemist, vaid lihtsalt eksport sattus niimoodi ja import juhtus ka niimoodi. See paneb kvartalid kõikuma, aga see ei pane aastat kõikuma," rääkis Vitsur.

Analüütikud eriarvamusel palga tõstmise suhtes

Analüütikud jäid eriarvamusele valitsuse kavandatavate eelarvepiirangute suhtes, kus Aab leidis, et palkasid ja püsikulusid kärpima ei peaks, Vitsur pidas seda aga praeguses olukorras põhjendatuks.

"Tegelikult oleme ju pikalt rääkinud, et headel aegadel ja kiire majanduskasvu tingimustes peabki valitsus oma kulutusi tagasi hoidma, et mitte majandusbuumi tagant kütta. Nimetame neid siis kärbeteks või kuidas iganes, kui selliseid plaanitud kulutusi ära jätta või vähendada, siis ühest küljest on see pigem samm õiges suunas. Loomulikult peab valitsus väga läbi mõtlema, et mis on need kulutused, mida ära jätta - pigem peaks tagasi hoidma investeeringute ja suuremate projektide tegemisega, kui et minna palkade ja igapäevakulutuste kärpimisele," rääkis Aab.

"Tööjõukuludega on niimoodi, et meie palgakasv on Euroopa Liidus üks suuremaid ja meie jõukusega riikide osas kindlasti kõige suurem. Ja ei saa tõsta tööjõukulude osatähtsust sellises tempos edasi, sest see hakkab meie ettevõtete kasumit sööma. Aga kui avalik sektor tõstab palkasid, siis erasektor peab ju järgi tulema. Nii, et siin on, mille üle mõtelda. Ega tasakaalu leidmine niisama lihtne ei ole, aga palkadele kiirendust me anda küll ei tohi, me peaksime püüdma palgakasvu tempot vähendada. Sest see maksab meile kätte üsna kiiresti, kui me samas tempos veel jätkame," rõhutas Vitsur.

Vitsur ootab eelarve ümberkujundamist

Presidendi majandusnõunik rõhutas vajadust praegune riigieelarve põhjalikult üle vaadata. "Ma arvan, et on tõesti viimane aeg hakata rääkima null-baasilisest eelarvest ja vaadata, kas me teeme õigeid asju ja vajalikus ulatuses. Ja kas me ei tee neid asju, mida ei oleks vaja teha. Nii, et eelarve koostamise põhimõtteid tuleks natukene raputada kindlasti. Aga kui palju kärpima peab? Lihtsalt sellist kärpimist ma arvan teha ei tohi, aga eelarve läbi vaatamine ja selle järgi siis ka kärpimine oleks vist õiged asjad," rääkis Vitsur.