Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja hinnangul peaks valitsuse majanduspoliitika olema stabiilsem ning see ei tohiks külvata ettevõtjatesse ebakindlust. Ta leidis, et ettevõtjatel on keeruline teha strateegilisi otsuseid, kui ei teata ette, mis toimub maksupoliitika, eelarvepoliitika ja ettevõtluskeskkonnaga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kindel asi võiks olla riigi poliitika, mis peaks olema järjepidev, et ei toimu pikkades strateegilistes plaanides pidevalt muudatusi. Eelarvepoliitika eesmärk võiks olla stabiilne. Näiteks meil on pensionisüsteem olnud teemaks, kuigi see on inimesi pikalt mõjutav tegur, mida ei tohiks niiviisi uisapäisa muuta," selgitas ta.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina leiab aga ,et poliitilised otsused mõjutavad kindlasti majanduskasvu, kuid nii väikesele riigile nagu Eesti mõjub majanduskasvule esmalt välisnõudlus.

"Välisnõudlusel on väga tugev mõju, poliitilised otsused peavad toetama majanduskasvu, aga kui välisnõudlus nõrgeneb, aeglustub ka meie majanduskasv," nentis ta.

Sel nädalal ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps, et majandus vajab jahutamist - ökonomistid on selles küsimuses veidi eriarvamusel.

"Kui majandus kasvab 4,5 protsenti, siis see on tegelikult sellises pikemas püsimises Eesti jaoks liiga kiire, mida tuleks jahutada küll, sest 4,5 protsenti Eesti majanduse jaoks on liiga kiire kasv," arvas Swedbanki peaökonomist Mertsina.

"Ma ei ütleks, et on tarvis majandust jahutada, aga olukord riigi eelarvetulude mõttes on hästi hea. Sellises olukorras on kummaline, kui eelarve on jätkuvalt defitsiidis. Praegu on olukord, kus peaks koguma reserve, sest kui on kehvem aeg, on mida kulutada," ütles omakorda Eesti Panga ökonomist Oja.

Esimese kvartali majanduskasvu vedas töötleva tööstuse tegevusala. Viimati oli töötleva tööstuse panus nii tugev neli aastat tagasi, 2015. aasta teises kvartalis.