Eesti Pank: majanduskasv on ekspordi nägu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kaspar Oja
Kaspar Oja Autor/allikas: Eesti Pank

Eesti Panga ökonomisti hinnangul võis kolmanda kvartali üllatavalt suure majanduskasvu taga olla ekspordi kiire kasv, tööstus ja IT-sektor, aga ühekordsete teguritena põllumajandus ja aktsiisimuutusest tingitud alkoholiostude kasv.

"Üldise hinnanguna võib küll öelda, et majandusel läheb küllaltki hästi, vähemalt on nii läinud viimase nelja kvartali jooksul, mida ka selle aasta kolmanda kvartali aastakasv näitab," ütles Eesti Panga analüütik Kaspar Oja reedel ERR-ile.

"Kuigi maailmamajanduses on olnud probleeme, siis meie ettevõtjad on tulnud sellega hästi toime, eksport on edenenud kenasti ja samuti ka sisenõudlus on olnud tugev -seda näitab eeskätt investeeringute kasv. Natukene üllatavalt on eratarbimise kasv olnud aeglane, kuid siin taga on tõenäoliselt pigem mingisugused mõõtmise probleemid, kuivõrd jaekaubanduse kasv on jätkuvalt korralik ja ka palgad kasvavad kiiresti, mis pigem osutab sellele, et tarbimise kasv võiks olla isegi kiirem, kui ta praegu andmetes on," rääkis Oja.

"Majanduskasv on üsna ekspordi nägu - eksport kasvas kiiresti ja ka need harud, mis annavad suure osa ekspordist - töötlev tööstus mõjutas kasvu palju ja samuti äriteenused ning IT-sektor, mis on teenuste ekspordi poole peal olulised. Küllaltki suur roll oli ka ühekordsetel teguritel - põllumajandussektori suur panus lisandväärtuse kasvu on niisugune, mis pigem on ajutine tegur, selle tegevusala lisandväärtus varieerubki palju," rääkis Oja . "Ajutise positiivse tegurina oli kindlasti ka neto-tootemaksude panus majanduskasvu, kuna seal taga oli osaliselt see, et alkoholiaktsiis langes kolmandas kvartalis ja seetõttu lükati teises kvartalis oste edasi ja need realiseeriti pigem kolmandas kvartalis," lisas ta.

Tööstustoodangu puhul võib kõrge võrdlusbaasi tõttu juba lähiajal siiski karta kasvu pidurdumist, märkis Oja. "Eesti tööstustoodang oli esimesel poolaastal võrreldes ülejäänud maailma riikidega erakordselt suur ja see tekitab olukorra, et tehniliselt me näeme langust tõenäoliselt juba selle aasta neljandas kvartalis ja järgmise aasta esimesel poolaastal," ütles analüütik.

Võimalikule kasvu pidurdumisele viitavad ka ettevõtete ootused, lisas Oja. "Ettevõtete ootused on olnud üsna negatiivsed juba mõnda aega ja need on osutanud majanduskasvu aeglustumisele ning tööstuse ja ekspordi langusele. Aga kui me võime tugevate näitajate pealt öelda, siis seda veel hetkel juhtunud ei ole. Aga sageli need ootused on ennustanud majandusarengut küllaltki hästi, nii et tõenäoliselt see seisab ees," tõdes ta.

Kommenteerides energeetikasektori negatiivset mõju Eesti majanduskasvule, leidis Oja, et Euroopa uue kliimapoliitika valguses on see loogiline nii nagu Lääne-Euroopas kannatab näiteks ka autotööstus. "Eks meie põlevkivisektori halb käekäik on mõnes mõttes osa sellest, mida me näeme ka teiste riikide ekspordis. Niisugused vanad harud saavad uue kliimapoliitika tingimustes rohkem pihta," tõdes ta. "Näeme seda, et majanduses on toimumas suured muutused ja kliimapoliitika karmistamise tõttu need tasapisi tõmbavad alla traditsiooniliste majandusharude kasvu ja tõenäoliselt mingil hetkel hakkavad soosima teisi harusid, mis toodavad sellele uuele majandusele vajalikke sisendeid," rääkis Oja ja tõi näiteks päikesepaneelide tootmise Aasias või Eestis tuuleenergeetika tehnoloogia.

Oja sõnul on näha üldiselt kogu maailmas väliskaubanduse vähenemist, mille taga on kaubanduspiirangud ja sektori-põhised probleemid, nagu autotööstus Euroopas või Aasias näiteks mälukiipide sektoris. "Aga kuigi väliskaubandus on vähenenud, siis tegelikult tööstustoodang maailmas vähenenud ei ole. Näib, et tööstustoodang on lihtsalt ümber paiknenud ja pooltoodete vahetamine riikide vahel ilmselt langenud. Hiinas, Ida-Euroopas, USA-s ja ka Põhjamaades tööstustoodang kolmandas kvartalis kasvas, mis on omapärane trend. Ja see on aidanud ka Eestil kiiremini kasvada," selgitas Oja.

Rääkides ehitussektori negatiivsest mõju kolmanda kvartali majanduskasvule rõhutas Oja ehituse valdkonna tugevat seotust ülejäänud majandusega. "Ehitusmahud on olnud viimastel aastatel väga kõrged ja seda seetõttu, et ka majanduskasv on olnud väga kiire. Kui nüüd majanduskasv aeglustub, siis vajadus uute ehitiste järele on ka väiksem ja selles mõttes on ka loogiline, et ehitusmahud enam nii kiiresti ei kasva või siis isegi vähenevad. Seal ei ole niisugust olulist vastuolu ülejäänud majandusnäitajatega, eriti kui vaadata ettevõtete ootuseid tuleviku osas," rääkis analüütik.

Eesti majanduse edasiste väljavaadete osas meenutas Oja meie suurt sõltuvust ekspordist. "Eesti majandus on väga sõltuv väliskeskkonnast ja tõenäoliselt kogu üldine jahtumine väliskeskkonnas toob alla ka meie kasvu. Kui see aeglustamine väliskeskkonnas saab olema järsem, siis see on kindlasti kõige suurema mõju koht. Aga sisemiselt võib-olla ka näiteks ehitussektori järsem aeglustumine probleemiks, kui see hakkab mõjutama tööturgu. Seetõttu ongi viimastel aastatel öeldud, et valitsus ei peaks majandust nii palju tagant kütma eelarvega sest, et erasektori nõudlus on nagunii suur. Küll aga võiks sellele mõelda nendel perioodidel, kui erasektori nõudlus enam nii suur ei ole," rõhutas ta.

Eesti kolmanda kvartali sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas eelmise aastaga võrreldes 4,2 protsenti, teatas statistikaamet reedel.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: