Joonas Plaan: anname tursale aega kosuda ({{commentsTotal}})

Joonas Plaan
Joonas Plaan Autor/allikas: ELF

Eesti kui mereriik on kohustatud seisma Läänemere hea seisukorra eest ning tagama, et siinseid loodusressursse kasutatakse nii, et neid jätkuks ka tulevikus, kirjutab kalandusekspert Joonas Plaan.

Kahjuks on meie meres mõned olulised kalaliigid üle püütud. Hoiatav näide on tursk, mille populatsioon on väga kehvas seisus. Eestimaa Looduse Fond (ELF), üheskoos Läänemeremaade keskkonnaühendustega juhtis möödunud nädalal kalanduse eest vastutavate ministeeriumite tähelepanu äsja välja tulnud Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) püügimahtude soovitustele ja palub lõpetada lühinägelik tegutsemisviis kalanduse planeerimisel.

29. mail avaldas Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) värske soovituse kala püügimahtudele, mis on tunduvalt väiksemad, kui praegu püüda lubatakse.

Teiste sõnadega, ICESi hinnangul soovitakse püüda rohkem kala, kui Läänemeres tegelikult on. ICESi teaduslik raport ütleb selgelt, et püügimahte vaadates on Läänemere tursa populatsioon kohutavas olukorras. Selle on põhjustanud Läänemere keskkonna halb olukord ning ökosüsteemile oluliste kalaliikide liigne püüdmine kahjustab seda veelgi.

Kõigil Läänemeremaade kalandussektori eest vastutavatel ministritel on aeg kriitilises seisus populatsioonid päästa. Kuigi eestlaste tursasaak on juba aastaid olnud väga väike (eelmisel aastal püüti kõigest 0,75 t), on ministeerium hoidnud viimastel aastatel idapoolse tursa püügivõimaluste suurust soovituslikust kõrgemana 635-691 t juures.

Isegi kalandusest kaugel olevale inimesele näitavad need numbrid, et püügikvoot ei vasta tegelikule olukorrale Läänemeres. Turska lihtsalt pole nii palju. ELF juhtis üheskoos Läänemeremaade keskkonnaühendustega 17. aprillil (tursa kudemise alguses) kalanduse eest vastutavate ministrite tähelepanu idapoolse tursa populatsiooni kriitilisele seisukorrale. Vastuses ELFile ei näe ministeerium põhjust, miks peaks kriitilises seisus kalaliigi püügi lõpetama.

Miks neid püügimäärasid vähendada, kui kala niikuinii pole?

Kõrgete (üle)püügivõimaluste hoidmisega saadetakse signaal, et püütagu viimanegi tursk Läänemerest välja. Idapoolse tursa populatsiooni kriitilist seisu arvestades tuleks püük aga kohe lõpetada kuni populatsiooni taastumiseni.

Tursapüügil puudub Eestile oluline majanduslik tähtsus. Näiteks aastal 2017 oli väljapüütud tursa väärtus kõigest 1130€, olles madalaim Läänemeremaades, mistõttu on raske mõista ministeeriumi vastuseisu tursapüügi peatamiseks.

Tursapüügi ajutine peatamine annaks kolm tulemust. Esiteks saadaks see vajalik otsus sõnumi, et Eesti toetab Läänemere ökosüsteemi taastumist. Teiseks, seeläbi saab idapoolne tursa populatsioon aega taastuda. Ning kolmandaks loob antud otsus võimaluse, et Eesti rannakalur saab ka tulevikus kalal käia. Ühesõnaga, selgesõnaline otsus peatada tursapüük Läänemeres toetaks tulevikku vaatavat kalandust.

Kalanduse spetsialistid ühendustest Coalition Clean Baltic, Our Fish, WWF, Oceana ja ELF pöördusid sel nädalal Euroopa Komisjoni ja kalanduse eest vastutavate ministrite poole palvega mitte ületada teadlaste poolt välja antud soovitusi, kui arutlusele tulevad Läänemere 2020. aasta püügivõimalused.

Keskkonna vabaühendused on juba aastaid häirekella löönud ning ICESi poolt välja toodud info ei ole kahjuks uudis. Nii läänepoolne kui ka idapoolne tursk on Läänemere ökosüsteemi alustalad, kuid vaatamata soovitustele on Euroopa Komisjon ja Läänemeremaade ministeeriumid lasknud ülepüügil kesta juba aastakümneid. See on üks põhjuseid, miks näeme merekeskkonna ning rannakalanduse hääbumist.

Kuna idapoolne tursa populatsioon on kokku kukkunud, tuleks igasugune püük kohe peatada, mitte oodata aastani 2020. Võttes arvesse ICESi selgesõnalise soovituse, peab Euroopa Komisjon kiiresti reageerima, kui liikmesriigid ei tee seda ise.

Veel on kalu, mida päästa ning kudemisaeg on just nüüd ja praegu. Aeg on Läänemeremaades järgida teaduslikku infot ning võtta vastu otsused, mis toovad kasu kõigile siin elavatele inimestele ja annaks tursale aega kosuda.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: