Saue vald teatas, et pärast bakteri avastamist võeti vee- ja pinnaseproove, kontrolliti reoveesüsteeme ja torustikke ning kaasati olukorra hindamisse keskkonnaamet, terviseamet, päästeamet, AS Tallinna Vesi ja Eesti geoloogiateenistus.

Ühisveevärgi veest reostust ei leitud ning vaatamata tehtud uuringutele ei õnnestunud täpset reostusallikat tuvastada.

Eesti geoloogiateenistuse hüdrogeoloogi Andres Marandi hinnangul viitab senine info sellele, et reostuse tekkimisel võis kokku langeda mitu asjaolu. Piirkonna pinnases ja pinnalähedases põhjavees võis mikrobioloogilist reostust olla juba varem ning suvine madal veetase, piirkonna erakaevude tehniline seisukord ja Rauna tänaval tehtud kaevetööd võisid mõjutada vee liikumist pinnases. 

17. augustil sai vallavalitsus esimese teate võimalikust veekvaliteedi probleemist. Järgmisel päeval lisandus veel kolm teadet ning vallavalitsus avaldas elanikele info piirkonna erakaevude vee reostuse kohta. 

19. augustil kogunes kriisikomisjon, kaasati ametkonnad ning võeti esimesed veeproovid. 

Kokku võeti 11 proovi, millest kolm olid ühisveevärgist ja olid korras. Kaheksa proovi võeti erakaevudest ja nendest seitse oli reostunud E. coli bakteriga.

Reostuse avastamise järel kontrolliti erinevaid võimalikke põhjuseid. Vaadati üle reovee kohtkäitlussüsteeme ja kogumismahuteid, hinnati Rauna tänava ehitustööde võimalikku mõju ning võeti riskikohtadest pinnaseproove. 

Mitmel kinnistul leiti reovee kohtkäitlussüsteemides puudusi, kuid ühegi puhul ei ole olnud võimalik järeldada, et just see põhjustas piirkonna kaevude reostuse.

2. septembril võetud kordusproovid näitasid, et mitmes kaevus on kolibakterite näidud vähenenud. See viitab olukorra paranemisele, kuid ei anna vastust küsimusele, kust reostus algselt pärines. 

Vallavalitsus teatas, et jätkab reostuse piirkonnas pistelist kaevuvee seiret.

Võimalike reostusallikate ja riskikohtade kontrollimiseks võttis 2. septembril keskkonnauuringute keskus Saue valla ja keskkonnaameti tellimusel pinnaseproovid viiest asukohast, kokku kümme proovi. 

Pinnaseproovide tulemused ei andnud alust määrata ühte konkreetset reostusallikat.

Keskkonnaamet uuris ka vallale laekunud vihjet, et ehitustööde käigus toimus Rauna tänaval kanalisatsioonitoru leke.

Vald märkis, et kinnistusiseste torustike ümberehitamise käigus võis esineda üksikuid väiksemaid lekkeid, kuid nende ulatus ei olnud selline, et need oleksid saanud põhjustada põhjavee ulatuslikku reostumist. Seda kinnitasid ka Rauna tänavalt võetud pinnaseproovid.

Ka piirkonnas tehtud AS Tallinna Vee trasside kaamerauuringud ei tuvastanud ühtegi katkist toru.