Karl Soonpää päevik 16. oktoobril 1939. aastal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Riigikontrolör Karl Soonpää kirjutas 80 aastat tagasi, 16. oktoobril 1939 oma päevikusse:

16. okt. Kell 9 hom. Vab. Val. koosolek. Saksaga kokkuleppe allakirjutamine. [Välisminister Ants] Piip teatab, et saadik [Hans] Frohwein tahab sisse anda kirja maha jäävate Saksa seltside varanduste asjus. Tema tahaks vastata, et Eesti valitsus valmis rääkima, aga ütleb juba ette, et saab toimitud meil maksvate seaduste alusel.

Otsustatakse [Jüri] Uluotsa soovil selles asjus mingeid samme mitte astuda enne, kui presidenti informeeritud. Korra loomiseks läbikäimisel venelastega tehakse Sepale ülesandeks töötada välja seaduse kava, mis ette näeks, et tööliste palkamine ja varustamine sünniks majandusministri määruste kohaselt.

Kell 21 uus V. V. koosolek, kus esitatakse parlamendile eelpooltoodud mõtete kohane seadus. Ülemjuhataja arvab, et meie ei saa edasi, kui niisuguste asjade korraldamist saame ainult parlamendi kaudu ette võtta. Olukord on meil isegi raskem kui Vabadussõja ajal, sest nüüd tulevad ju võõrad väed sisse. Peaks maksma hakkama meie põhiseaduses sõja ajaks ettenähtud kord või vähemalt mobilisatsiooniaegne kord.

Kui Oidermaa, Jürima, Assor vahele hüüavad, et saab ka praeguse korraga läbi, saab ülemjuhataja ägedaks. Uluots ütleb, et teeme selle seadusega katset, kui ei tule kiireid otsusi, otsime teist väljapääsu. Ülemjuhataja ütleb, et teda häirib olukord. Istutud Vene külalistega väga sõbralikult koos, vahekorrad head, kutsutud meie sõjaväejuhte Vene laevadele, aga äkki teatatud, et nad ei saa vastu võtta, kuna laevastik saanud käsu külaskäik katkestada ja Balti merele sõita. Koosoleku kestes aga saabub uus teade, et laevastik võib külaskäiku jätkata.

Laidoner informeerib olukorrast Soomes. Vene nõudmisi Soomele ei tea täpselt. Küsimuses on tõenäoliselt Ahvenamaa ja teised Soome lahe saared, Ino kindlus ja Petsamo sadam. Vene lennukid olevat juba neljapäevast saadik retkeid ette võtnud üle Soome maa, käies isegi Botnia lahe ääres Oulu kohal.

Soomlased polevat tulistanud. Neil polevatki õhukaitsekahureid. Mobiliseeritud olevat üle 200.000 mehe. Loodetavat, et Rootsi ka sõtta astub. Bofors olevat juba müünud suurtükke ja muud varustust, Soome oma vabrikud laskvat esimesed suurtükid välja alles 6 kuu pärast. Paasikivi jõudnud täna hommiku kell 9 Helsingi tagasi. Olevat ette näha, et veel kord Moskvasse sõidab.

Läti olevat Venega jõudnud kokkuleppele. Toodavat sisse 20.000 meest. Paigutatavad garnisoonid Jelgava, Daugavpilsi ja Rezekne ümbrusse. Muidugi ka Liibavi, Vindavi ja Domesnäsi. Häirivat Lätis siiski ei olevat. Leedusse paigutavat ka 20.000 meest Vilniusse ja Šiauliai–Tilsiti teele.

Leedus tegevat raskusi Vilniuse maa varustamine – see lagedaks tehtud, isegi aknaklaase koos raamidega kaasa viidud. Ka juudi küsimus raske. Neid palju kogunend eriti Vilniusse, ka neist Poola osadest, mis läksid Saksa valdusesse. Vaesemad juudid – väga rahutu element. Tõstvat pead, lootes Vene abile. Valitsus otsustanud korda pidada.

Tulen koju koos Laidoneri ja Palvadrega. Arutame võimalusi valitsemise töö korraldamiseks. Arvan, et meil peab olema õnne ja väga tark ja kaugelenägelik juhtimine, et tervelt välja tulla tekkinud olukorrast. Parlamendi kokkujäämisel palju pljusse, aga miinused on, et ta närveerib õhkkonda ja raske on võimu kontsentratsioon.

Kõige parem, kui saaks korraldada nii, et ta käib küll koos, aga ei jääks permanentselt istuma. Laidoner arvab ka, et parlamendikõnelused võivad närveerida õhkkonda. Ta ütleb, et olukord on nii segane, et paari päevagi kohta ei või rahvusvahelisi olukordi ette näha. Ütleb, et Soome–Vene sõja puhul oleme ju otse sõjakolde ääres.

Soomlaste varustus on nõrk. Puuduvad kahurid õhukaitseks ja tankitõrjeks. Venelased mõtlevad praegu küll ausalt meiega, aga kui kaua see nii kestab, pole teada.


Ajaloolane Küllo Arjakas: 28. septembril tegi NSV Liidu valitsus Lätile ettepaneku sõlmida vastastikuse abistamise pakt ning oktoobri algul tehti analoogiline ettepanek Leedule. Sellise taktikaga hoidis Moskva ära Balti riikide ühisrinde tekkimise, milleks siiski Balti riikide eelnevate aastate suhete jaheduse ja omavahelise nõrga diplomaatia tõttu polnud tõsiseid eeldusi. 5. oktoobril kirjutasid NSV Liit ja Läti alla vastastikuse abistamise paktile, mis oli sarnane NSV Liidu ja Eesti vahelise lepinguga.

NSV Liidu ja Leedu vastastikuse abistamise pakt kirjutati alla 15. oktoobril. Leedu avalikkuses võeti see pakt üsna suure rahuldustundega vastu, sest just selle alusel andis NSV Liit Leedule üle septembris Poolalt hõivatud Vilniuse koos ümbruskonnaga. Vilnius oli aga Leedu ajalooline pealinn, mille poolakad hõivasid juba 1920. aasta sügisel. 1939. aasta oktoobri keskpaigaks olid juba alanud kõnelused NSV Liidu ja Soome vahel vastastikuse abistamise pakti sõlmimiseks.


Loe lähemalt dokumentidest (link viitab pdf-failile Riigikontrolli veebikeskkonnas):

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: