Emissioon toimus lõppevate lühiajaliste võlakirjade refinantseerimiseks. 

Võlakirjaemissioon toimus 2020. aastal rahandusministri poolt kinnitatud lühiajaliste võlakirjade programmi raames. Programm annab võimaluse korduvalt emiteerida kuni 12-kuulise tähtajaga võlakirju, mille intressimäär sõltub emiteerimishetke turutingimustest.

Emissioonide eesmärk on tagada riigi rahavoogude sujuv juhtimine. Lühiajalised võlakirjad on suunatud ainult kutselistele investoritele.

SEB finantsturgude riskikonsultant Erik Laur ütles, et kui kui Eesti inimestele on tuttav eelkõige kuue kuu euribor, mille alusel kujuneb paljude kodulaenude intressimäär, siis mõjutab raha hind Euroopas ka riikide laenukulusid.

"Poole aastaga on lühiajalise rahastamise hind kerkinud ligikaudu 0,5 protsendipunkti. See tähendab, et 373 miljoni euro kaasamiseks 6-12 kuuks tuleb riigil maksta hinnanguliselt 1-2 miljonit eurot rohkem intressi kui juhul, kui sama summa oleks laenatud pool aastat tagasi. Samas ei olnud tänase emissiooni tootlused Eesti riigi jaoks ajalooliselt kõrged. Veel kolm aastat tagasi tuli samaväärse tähtajaga võlakirjade emiteerimisel investorite huvi võitmiseks pakkuda üle neljaprotsendilist tootlust." 

Laur lisas, et ajalooliselt on Eesti riigi võlakirjaoksjonid olnud väga edukad ning emissioonid on olnud enamasti seitsme- kuni kümnekordselt üle märgitud.

Tänavu mais emiteeritud 10-aastaste riigivõlakirjade vastu jäi investorite huvi aga varasemast tagasihoidlikumaks, kuna emissioon märgiti üle vaid veidi enam kui kahekordselt.

"Tõenäoliselt oli selle peamiseks põhjuseks asjaolu, et võlakirjad emiteeriti kohaliku õiguse alusel. Tänane oksjon lükkas siiski ümber spekulatsioonid, nagu oleks Eesti riigi võlakirjade atraktiivsus investorite silmis vähenenud. Suurt huvi kinnitab ka oksjonil kujunenud tootlus. Ajalooliselt on Eesti riik saanud laenu sageli soodsamalt kui vastava tähtajaga euribori määr ning erandiks ei olnud ka seekordne emissioon."