Eesti prügilatele vajalik prügi tuleb importida ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Rene Suurkaev /ERR

Tallinlaste kodude ja Kunda tehasekatelde kütmiseks kulub nii palju prügi, et seda tuleb importida.

Veel kuus aastat tagasi ladestati prügilasse kaks kolmandikku Eesti kodudest kogutud olmeprügist, seejärel käivitusid Tallinnas Ragn-Sellsi ja Jõelähtme prügila prügikütusetehased, 2013. aastal ka Iru elektrijaama prügipõletusplokk ja olmeprügi vedu prügilatesse kahanes kümnendikuni kodudest kogutud prügist, kirjutab Eesti Päevaleht.

Keskkonnaagentuuri jäätmearuandluse infosüsteemi JATS andmeil koguti mullu Eestis 395 516 tonni olmeprügi, Eesti Energia Iru jaama prügiplokk põletas samal aastal 245 000 tonni olmeprügi, teised taaskasutajad kasutasid ligi 160 000 tonni.

See tähendab, et Eestil ei jäänud enam olmeprügi üle, vaid pigem puudu ning kuna Iru katel tahab pidevat kütmist ja prügikütusetehaste tarnelepingud vajavad täitmist, veetaksegi puudujääv osa olmeprügi sisse ning tasahilju on Eestist saanud arvestatav prügiimportija, näiteks mullu toodi sisse üle 56 000 tonni olmeprügi.

Eesti Energia energiatootmise eest vastutava juhatuse liikme Raine Pajo sõnul kaetakse imporditud prügiga lüngad kohaliku prügi voos Iru katlasse.

Iga päev tuleb Iru väravast sisse keskmiselt poolsada eri prügifirmade autot ja Iru katla suures kütuselaos on ees nädalane varu, kuid tuleb ette päevi, kui prügi voog on väiksem ja varu hakkab kahanema ning sel juhul ostetakse puudujääv kogus peaasjalikult Soomest või Iirimaalt.

"Olgem ausad, välismaise prügi käitlemise eest makstakse rohkem ka," märkis Pajo.

Keskkonnaameti jäätmete peaspetsialisti Katrin Kaare sõnul on olmeprügi import rangelt reglementeeritud ning selleks on vaja impordiluba, kuid põhimõte on selline, et loa saab, kui Eesti prügi on käideldud, mitte enne.

Toimetaja: Marek Kuul



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: