Eesti prügilatele vajalik prügi tuleb importida
Tallinlaste kodude ja Kunda tehasekatelde kütmiseks kulub nii palju prügi, et seda tuleb importida.
Veel kuus aastat tagasi ladestati prügilasse kaks kolmandikku Eesti kodudest kogutud olmeprügist, seejärel käivitusid Tallinnas Ragn-Sellsi ja Jõelähtme prügila prügikütusetehased, 2013. aastal ka Iru elektrijaama prügipõletusplokk ja olmeprügi vedu prügilatesse kahanes kümnendikuni kodudest kogutud prügist, kirjutab Eesti Päevaleht.
Keskkonnaagentuuri jäätmearuandluse infosüsteemi JATS andmeil koguti mullu Eestis 395 516 tonni olmeprügi, Eesti Energia Iru jaama prügiplokk põletas samal aastal 245 000 tonni olmeprügi, teised taaskasutajad kasutasid ligi 160 000 tonni.
See tähendab, et Eestil ei jäänud enam olmeprügi üle, vaid pigem puudu ning kuna Iru katel tahab pidevat kütmist ja prügikütusetehaste tarnelepingud vajavad täitmist, veetaksegi puudujääv osa olmeprügi sisse ning tasahilju on Eestist saanud arvestatav prügiimportija, näiteks mullu toodi sisse üle 56 000 tonni olmeprügi.
Eesti Energia energiatootmise eest vastutava juhatuse liikme Raine Pajo sõnul kaetakse imporditud prügiga lüngad kohaliku prügi voos Iru katlasse.
Iga päev tuleb Iru väravast sisse keskmiselt poolsada eri prügifirmade autot ja Iru katla suures kütuselaos on ees nädalane varu, kuid tuleb ette päevi, kui prügi voog on väiksem ja varu hakkab kahanema ning sel juhul ostetakse puudujääv kogus peaasjalikult Soomest või Iirimaalt.
"Olgem ausad, välismaise prügi käitlemise eest makstakse rohkem ka," märkis Pajo.
Keskkonnaameti jäätmete peaspetsialisti Katrin Kaare sõnul on olmeprügi import rangelt reglementeeritud ning selleks on vaja impordiluba, kuid põhimõte on selline, et loa saab, kui Eesti prügi on käideldud, mitte enne.
Toimetaja: Marek Kuul