"Irkutskis lõhkus hooletu laborant katkubakterit sisaldanud kolvi ning nakatas sellega iseennast, varjas juhtunut kõigi eest ja suri mõni päev hiljem," kirjutas ühismeediakanal Ljudi Baikala (Baikali inimesed).

Õnnetus juhtus 25. septembril ja 2. oktoobriks oli ta juba surnud, kuid vahepeal jõudis ta nakatada mitusada inimest, lisati samas.

Kohaliku meedia andmetel oli tegemist 28-aastase laboritehniku Darja Šipilovaga.

На росії — чума. І це вже не жарт.

В Іркутській області 28-річна лаборантка Дар'я Шипілова померла після зараження легеневою чумою.

За даними місцевих журналістів, 25 вересня вона розбила в лабораторії пробірку зі збудником хвороби.

Через кілька днів, у ніч на 2 жовтня, вона… pic.twitter.com/J6dBEvWxus

— Актуальна Правда (@apravda) October 3, 2026

Uudisteväljaande Baikali inimesed teatel töötas naine Irkutski Katkuvastases Instituudis ning võis nakatuda kopsukatkuga. Kuni 200 inimest, kellega naine võis kokku puutuda, on karantiinis, lisas väljaanne detaile täpsustamata.

Väljaanne The Moscow News vahendas telekanali REN TV andmeid, kelle allika sõnul hospitaliseeriti Irkutski oblastis 189 inimest, keda kahtlustatakse katku nakatumises. Tema sõnul olid kõik nad kokku puutunud naisega, kes suri eelmisel päeval haiguse tagajärjel.

Inimesed paigutati kahte haiglasse ning 12 inimest saadeti jälgimisele katkuvastasesse instituuti. Osal neist esineb haiguse sümptomeid, kuid nakatumist ei ole seni kinnitatud. Samuti selgitatakse kontrolli läbiviimiseks välja inimesed, kes on viimastel päevadel hospitaliseeritutega kokku puutunud, lisas telekanali vestluspartner.

Väljaande Maš andmetel oli kopsukatku ohvriks langenud katkuvastase instituudi töötaja ühe versiooni kohaselt naasnud tööreisilt Burjaatiast, kus Mongoolia piiril oli registreeritud katkupuhang. Teise versiooni kohaselt lõhkus naine laboris bioloogilise materjali diagnoosimiseks kogumise ajal kogemata ohtlikku bakterit sisaldanud katseklaasi.

29. septembril hospitaliseeriti ta kopsupõletiku sümptomitega Šelehovi haiglasse ja ühendati hingamisaparaadiga. Kaks päeva hiljem ta siiski suri. Kõik kliiniku töötajad isoleeriti ning asutus ise suleti karantiini.

Irkutski oblasti kuberner Igor Kobzev pidas koos Venemaa tarbijakaitse- ja heaoluameti Rospotrebnadzori juhi Anna Popovaga sanitaarepidemioloogilise komisjoni erakorralise koosoleku. Tema sõnul arutati teavet selle kohta, et piirkonna elanik oli nakatunud "eriti ohtlikku nakkushaigusse". "Kõik tuvastatud kontaktisikud on võetud arstliku jälgimise alla. Praeguse seisuga ei esine neil mingeid haiguse tunnuseid ning laboratoorsete uuringute tulemused on negatiivsed," märkis Kobzev.

Venemaa Burjaatia regiooni kuberner Aleksei Tsõdenov teatas varem sotsiaalmeediapostituses, et naabruses asuvas Irkutski oblastis suri naine katku.

INTEL ALERT — RUSSIA — LAB WORKER DIES OF PLAGUE – 03 OCT 2026

A laboratory employee at Russia's Irkutsk Anti-Plague Institute has died of plague, prompting authorities to identify nearly 200 contacts and quarantine an inpatient unit at Shelekhov hospital.

Russian media… pic.twitter.com/51j1y5LISU

— AMERICAN | kinetix (AX) (@AXactual2) October 3, 2026

Katk on äge nakkushaigus, mida põhjustab bakter Yersinia pestis ning võib varajase ravita olla surmav. Haiguse peamised vormid on muhkkatk, kopsukatk ja septiline katk. Kõige sagedamini nakatub inimene närilistel elavate nakatunud kirpude hammustuse kaudu. Kopsukatk võib inimeselt inimesele levida hingamisteede kaudu.

Viimane registreeritud katkujuhtum Venemaal leidis aset 2016. aastal Altai piirkonnas. Siis haigestus 10-aastane poiss, kes oli tegelenud mardika korjuse tükeldamisega ja nakatus kahjustatud naha kaudu. Tänu õigeaegsele ravile jäi poiss ellu. Katku looduslikud kolded püsivad Mongoolias. 2023. aastal tuvastas Mongoolia zoonootiliste nakkuste uurimise riiklik keskus riigis 17 piirkonnas 137 sellist kollet, sealhulgas Venemaa piiri lähedal asuvatel aladel.