Meelis Oidsalu: kolm põhjust, miks sõda on parem kui kultuur ({{commentsTotal}})

Millegi vahetu kasulikkus ei pruugi määrata selle moraalset väärtust, nii nagu pelk tunne, et miski on hea, ei tee seda nähtust või käitumisviisi iseenesest soovitavaks, ega võrreldamatuid asju võrreldavaks, leiab Vikerraadio uus kommentaator Meelis Oidsalu.

Töötan kaitseministeeriumis, õhtuti ja nädalavahetuseti käin teinekord teatris, loen ilukirjandust ning vahel kirjutan nähtu ja loetu põhjal ka mõne artikli.

Sõda ja kultuur, millega igapäevaselt kokku puutun, tunduvad esialgu vastandlikud nähtused. Ning kui küsida, kumb on parem, siis intuitiivselt vastaksin ka mina kindlalt - kultuur.

Ent teeme korraks ühe mõtteharjutuse ja nimetagem levinud veebiajakirjanduse pealkirjaklišeed kasutades kolm põhjust, miks sõda on parem kui kultuur.

Esiteks, sõjakogemus liidab ühiskondi. Pole midagi ühendavamat kui võitlus ühiste väärtuste, maatüki või kogukonna eest. Antiikdemokraatia kõigi kodanike võrdsuse ideegi olevat alguse saanud lahingukamraadlusest.

Teiseks, sõdade võitmise nimel on riigid tihti eelisrahastanud teadust. Võlgneme oma tehnoloogilise arengutaseme kahele suurele maailmasõjale. Ka internet sai alguse sõjalistest vajadustest.

Kolmandaks, sõda on edendanud isikuvabadusi. II maailmasõda tõi ainuüksi Ameerika Ühendriikides tööturule miljoneid koduperenaisi, kel varem ei sobinud argikultuuris valitsenud hoiakute tõttu tööl käia. Naiste eneseteostusvõimalused kasvasid meeletult.

Nüüd aga 3 põhjust, miks kultuur on halb.

Esiteks, üks iidsemaid ja tänapäevalgi levinumaid kultuurinähtusi – usk – lõhestab ühiskondi. Usu pärast on tapetud maailmas miljoneid inimesi; kultuuriliste ja usuliste eelarvamuste tõttu ei suuda me tihti tunda empaatiat teise nahavärvi, keele või eluviisiga inimese suhtes, ka siis, kui leebemas olukorras oleva rahvus- või usukaaslase eest läheksime kõhklemata võitlusse.

Kultuur on paljude inimeste jaoks mugav asendustegevus, lapsepõlve pikendus, võimalus pälvida kergesti tähelepanu ja vältida vastutust.

Teiseks, kultuurivaldkond seob endaga palju intellektuaalset kapitali, mida võiks vabalt kasutada muude elusfääride ergutamiseks. Ma ei räägi sellest, et Arvo Pärt oleks võinud olla edukas maakler. Ma räägin sellest, et nende mõne tõeliselt suure geeniuse jälgedes üritab Parnassosele trügida tohutu loomeinimeste plejaad, kes on enamasti targad ja kenad inimesed, aga kel mõnel muul alal oleks annet märksa enamaks kui kultuuris. Kuid edevusest või laiskusest ei viitsi nad teha midagi selleks, et meie majandus oleks loovam või poliitika väärikam.

Kultuur on paljude inimeste jaoks mugav asendustegevus, lapsepõlve pikendus, võimalus pälvida kergesti tähelepanu ja vältida vastutust.

Kolmandaks, kunst hägustab hea ja halva, õige ja vale tunnetust. Kaasaja kunst tegeleb sageli roojaste ja halbade nähtuste ülistamisega ainuüksi seeläbi, et esitab neid kunstina, kujutamist väärivana. Ka on kunstiinimesed sageli alkoholi või narkootikumide kuritarvitajad.

Milleks selline veider mõtteharjutus kasulik võiks olla?

Ehk selleks, et kui kujundame oma põhimõttelisi hoiakuid mingite nähtuste kohta, siis on selguse huvides alati hea küsida endalt, et kas ainuüksi see, et ma suudan veenvalt loetleda kolme kaalukat põhjust, miks üks või teine nähtus on kahjulik või kasulik, on üldse kuidagi seotud sellega, kas too nähtus on olemuselt hea ja soovitav, moraalses plaanis parem kui teine.

Millegi vahetu kasulikkus ei pruugi määrata selle moraalset väärtust, nii nagu pelk tunne, et miski on hea, ei tee seda nähtust või käitumisviisi iseenesest soovitavaks, ega võrreldamatuid asju võrreldavaks.

Mõtleme sellele korraks, enne kui järjekordset seisukohta võtma tormame. Kasvõi presidendi usukommete teemal.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.
Macron otsib EL-i tööturu reformi plaanile Kesk- ja Ida-Euroopast toetust

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles kolmapäeval, et Euroopa Liidu reeglid, mis puudutavad lähetatud töötajaid, tekitavad rikkamates liikmesriikides ebaõiglast konkurentsi.

"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe
Arumäe: poliitikud peaks fookuse ümber seadma

Majandusekspert Ruta Arumäe ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast" saatejuht Ainar Ruussaarele, et poliitikud peaksid oma fookuse ümber seadma ja keskenduma oma tegevuses pikaajalisele majanduskasvule. Ettevõtjatele on Arumäe hinnangul hetkel parim aeg tegevust alustada või seda laiendada.

Kaader videostKaader videost
"Pealtnägija" valimisreklaam teeb erakondadele silmad ette

"Pealtnägija" avaldas uut hooaega sissejuhatava klipi, kus toimetaja Anna Gavronski on asunud vihmavarjuhoidja rolli ning saatejuht Mihkel Kärmas matkib trummi mängivat Edgar Savisaart.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.