Tänapäeval tundub, et ükski nähtus ei ole täielik, kui selles ei vilksata ka mõni kassipilt või video. Kunagi on taustajuttudes kassidest juba juttu olnud, aga see oli ammu ja tuleb teema juurde tagasi tulla, et trendis püsida.

Pealegi on mu alaline karvane kaaslane lugemisel ja kirjutamisel juba mõnda aega pisut solvunud ilmega, et temast juttu ei tehta hoolimata panusest lugude tekkesse.

Jutu aluseks on Stewart Reynoldsi raamatuke (Stewart Reynolds, "Lessons from Cats for Surviving Fascism", 2024) õppetundidega kassidelt, kuidas fašism üle elada. Kuna Venemaa on sõna "fašism" oma nämmutamisega igal võimalikul juhul ära lörtsinud, asendan selle "türanniaga".

Niisiis, mida kassidelt õppida. Kõigepealt: kassid on ettearvamatuse meistrid. Türannid on kiindunud ettearvatavusse ja kogu nende valitsemine tugineb kontrolli illusioonil. Nende suurim nõrkus on üllatustega hakkama saada, nende igatsus on igav, hall ja kergelt hallatav maailm.

Kassid teavad, et kõige parem on elada ootamatuid hüppeid tehes, küsitavaid otsuseid langetades ja väikest tervislikku kaost tekitades. Ettearvamatu käitumine nimelt sulatab türanni võimekust. Nüüd tekib küll mõte, et Donald Trump näikse ka ettearvamatu ja võimeline olevat mitte ainult väikest, vaid ka suurt kaost tekitama. Kuigi vaevalt, et ta seda kassidelt õppis, ta ei ole lihtsalt õppimisvõimeline.

Tagasi raamatu juurde. Kassid teavad midagi, mida türann ei mõista, nimelt, et puhkamine ei ole nõrkus, see on strateegia. Kui türann askeldab ja korraldusi haugub, siis kass sirutab end põrandale ja kogub jõudu järgmiseks ootamatuseks, olgu see siis hüpe külmikule või korrumpeerunud režiimi kukutamine.

Türann sunnib inimesi üle töötama, et hoida neid vastupanu osutamiseks liiga väsinuna ja kurnatuna. Seega vaja lihtsalt aeg maha võtta ja mõnusalt lesida. Lösutamine ei ole pelk puhkus, see on mäss ja türannid vihkavad seda. Seega, puhake strateegiliselt ja kuni türann tuututab, et see on õõnestustegevus, kogute te piisavalt energiat, et teda kukutama asuda.

Kassid ei pea vajalikuks reeglite järgimist. Reeglid on kirjutatud türannid, kuid kasside jaoks ei ole neil tähtsust ega pea need reeglid olema piiranguks ka teile. Leidke võimu sümbol ja müksake seda korralikult. Te ei pea midagi hävitama, piisab vaid nükkest, et panna türann tundma kontrolli kaotamist olukorra üle.

Kassid vihkavad kaelarihma, kuna teavad selle tegelikku tähendust: see on kontroll. Kasse ei saa lollitada ja ka meie ei peaks laskma endiga seda teha. Türannidele kaelarihm meeldib ja nad püüavad seda vajaliku ning isegi moekana näidata.

Inimene peaks kahtlema igas kaelarihmas, ükskõik kui kena see ka näib. Niisiis, järgmine kord, kui keegi püüab teile metafoorilist rihma kaela sättida, olgu see siis reegli või normi väljendus või midagi muud, käivitage oma sisemine kass. Asi pole vaid vabaduses, see on ka põhimõttes. Vabanege rihmast, olge vabad.

Kui kass on näljane, ei istu ta, kõrvad lontis, vaid läheb kohe asja juurde. Annab oma vajadusest häälekalt teada või, nagu meil kodus, läheb lesiva söögiandja juurde ja sirutab talle küünistega käpa habemesse, et ettenähtud toit kätte nõuda.

Kassi eeskuju väärib järgimist, kui miski on valesti, teatage sellest häälekalt. Türannid vihkavad sellist käitumist, kuna neile meeldivad vaikselt ja kuulekalt almuseid ootavad inimesed. Kes pealegi oleksid kogu aeg tänulikud. Kassid teavad, et kui nad on näljased, ei ole neil põhjust olla tänulik, siis tuleb nõuda – toitu, õigusi, eneseväärikuse austamist. Vaikimine võib olla kuld, aga tulemuseni viib pigem valjuhäälne hüüdmine.

Kassid oskavad olla vajadusel sarmikad. See on midagi, millest türannid aru ei saa. Nad võivad rinna kummi ajada ja karme poliitikaid kuulutada, kuid mingil hetkel märkavad nad, et te olete tehtult süütu naeratusega nende plaanid nurja ajanud. Türannid ei oska olla, kui millegi nõudja on malbe ja sarmika olemisega. Olgu siiski märgitud, et pelga kenadusega rõhumisest ei vabaneta, seda vaja alati siduda järjekindluse ja valmisolekuga mässuks.

Kassid ei küsi luba. Kui nad näevad tühja kohta, on see nende jaoks pruugitav. Nii peaksite ka teie suhtuma võimu ruumidesse maailmas. Kui on koht, siis saab seda hõivata. Ja käituda nagu kuulukski see teile, nagu kassid teevad, kui end arvuti klaviatuurile lesima sätivad.

Ka süütuima ilmega kassil on teravad küüned ja ta ei kõhkle neid kasutamast. Türannid pelgavad teravat vastuseisu nii otseses kui ka metafoorilises mõttes. Seega ei maksa jätta muljet, et olete kaitsetu. Hästi ajastatud küünistus, olgu see siis terav märkus, protest või netimeediasse pandud hammustav sarkastiline kommentaar kujutab vastupanu, milleks türannid ei pruugi valmis olla.

Tähtis on küüned teravad hoida. Vastupanu ei pea olema pidev, kuid see peab olema mõjuv. Üksainus õigeaegne löök õigesti valitud poliitika või institutsiooni või kõrge tegelase pihta võib olla tulemuslikum kui sada huupi antud lööki. Ja kass teab, et küüned on enesekindlusele sama tähtsad kui enesekaitsele. Vastupanu tähendab teadmist, millal tegutseda ja kui hetk saabub, siis laske küüned käiku.

Kassid ei kahtle, et nad on alati õiges kohas. Nad ei lase enesega manipuleerida ega ennast kontrollida. See on väärikus. Kassid ei loovuta kunagi oma sõltumatust ja seda ei peaks ka teie tegema. Enesekindlus ei ole kilp, see on ka relv, laske sellel särada ja oma usul sõltumatusesse saada vaikseks revolutsiooniks, mida ükski türann ei suuda maha suruda.

Kassid võivad käituda, nagu ei vajaks nad kedagi teist, kuid sisimas teavad nad seltskonna hinda. Nad hoolitsevad üksteise eest ja liituvad suure ohu palge ees. Türannid hoolivust ei mõista, nende maailm tugineb inimeste hoidmisel isoleerituna, üksteise vastu ässitatuina.

Seega, kui käivitate oma sisemise kassi, siis ärge unustage teisi inimesi. Jagage strateegiaid, pakkuge kohta päikese all neile, kes kaua pidanud varjus olema. Ja kui on aeg türannile vastu astuda, tehke seda tiimina.

Mu karvane kaasautor lakub selle jutu peale nõusolevalt käppa.