Lidl soovib Narva nõutavast arhitektuurikonkursist mööda minna ({{commentsTotal}})

Lidl soovib oma esimest kauplust Eestis ehitada Fama kaubanduskeskuse lähistele Narvas.
Lidl soovib oma esimest kauplust Eestis ehitada Fama kaubanduskeskuse lähistele Narvas.

Lidl plaanib oma esimese kaupluse Eestis ehitada Narva, ent ei soostu linna nõutava arhitektuurikonkursiga ning soovib kaupluse rajada oma tüüpprojekti järgi. Linn otsib kompromissi. Tallinnas võib kauplusekett kergemini löögile pääseda.

Saksa odavjaekett Lidl, mis teeb Eestis teist katset kanda kinnitada, püüab mängida oma reeglite järgi ning nende esindaja Eestis MMS Property Solutions OÜ hoidub avalikkusega suhtlemast ja suhestumast.

Praeguseks on MMS Property Solutions OÜ soetanud Eestis omale kaks kinnistut - ühe Narva peatänava äärde ja teise Tallinna, Sõpruse puiesteele Kristiine linnaosas.

Narvale plaanitav kast ei sobi

Esimene linn, kuhu kauplust ehitada soovitakse, on Narva, mis on seadnud linna peatänava äärde ehitatavale kauplusele tingimuseks, et tuleb korraldada arhitektuurikonkurss ning kaasata protsessi ka linn. Lidl aga soovib lähtuda oma globaalsest praktikast, mis reeglina tähendab tüüpprojekti järgi rajatud kasti püstipanekut. Narvale pole see vastuvõetav.

Arendaja tellis linnalt projekteerimistingimuste väljastamise vastavalt kehtivale detailplaneeringule. Linn seadiski kaks suuremat tingimust: vähemalt kolme bürooga arhitektuurikonkurss, mille otsustusprotsessi on kaasatud ka linn ja 16 aastat vanas detailplaneeringus sätestatud sissesõitude ümberkorraldamine, et muutunud liikluskoormuse juures oleks tagatud ka jalakäijate ja kergliiklejate ohutus.

Narva arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ameti direktor, linna peaarhitekt Ivan Sergejev ütleb, et sissesõitude ümberkorraldusele on nad juba mööndusi teinud ning lubavad ringilt mahasõidul parklasse sissepääsu rajada, eeldusel et kergliiklejate turvalisus on tagatud, ent arhitektuurikonkursi nõudest linn ei loobu.

"Ma tahaks, et nad linna tuleks, aga ma ei tahaks kasti," põhjendab Narva peaarhitekt ERR-i uudisteportaalile ja selgitab, et ta soovib partneriks arendajat, kes on koostööst huvitatud.

"Kui arendajad on arukad ja tahavad, et selles kohas ka käiakse, et see oleks tõeline magnet, siis see peaks sobima linna. Oleme Euroopas arenenud juba nii kaugele, et me niisama ei ehita asju. Nemad aga tahavad teha just nii, nagu nemad tahavad, neid väga ei huvita, mida linn tahab," selgitab Sergejev.

Lidl on omandanud Narvas kinnistu aadressil Tallinna mnt 7, mis jääb linna sisse sõites peatee äärde, ringteest 50 meetri kaugusele. Seetõttu soovib linn, et hoone oleks esinduslik, vaatamata sellele, et ümberringi on hruštšovkad.

"Terve see ring on Narva absoluutne keskpunkt, pood on kavandatud sellest 50-60 meetrit eemale," põhjendab Sergejev nõudlikke tingimusi. "Nad väidavad, et see on hruštšovkade vahel - on jah. Aga uued hooned võiksidki ilusad olla. Just seepärast ongi Narvas arhitektuur nii oluline - no kaua võib elada Lasnamäe miljöös! Näeme nii palju vaeva, et seda linna üles ehitada ja tahame seda rida jätkata, eriti kesklinnas," valutab peaarhitekt linna uue ilme pärast südant.

Narva on tõestanud oma soovi linnale arhitektuurselt väärikas ilme anda - uued linna kerkinud hooned on pannud endast kõnelema ja väärinud tähelepanu Eestist kaugemalgi. Näiteks Tartu Ülikooli Narva Kolledž, mis narvakates alul teravat vastuseisu tekitas, on ennast väga delikaatselt sõjas purunenud keskkonda asetanud ja just sellist, arhitektuurselt väärikat ja silmatorkavat rida linn jätkata soovibki.

"Meil pole enam 90ndad, kui kõigil olid käed püsti, et jaa, tule palun! Ega meil nende ruutmeetrite suhtes kaubanduspinda puudu tegelikult ei ole. Aeg on muutunud, kui nad tahavad siin ehitada ja äri teha, siis tuleb meie tingimustega arvestada. Olen kindel, et teised omavalitsused ütlevad neile samamoodi," ütleb Sergejev.

Linn on oma seisukoha arendaja vaidele saatnud, nüüd on pall taas arendaja käes. Sergejev ei soovi spekuleerida, kas kauplus jääb ehitamata, kui Lidli esindaja grammigi järele ei anna. Ta usub, et kompromiss on võimalik ja jääb ootama arendaja vastust.

Tallinn soovib eskiisi

Tallinnas on MMS Property Solutions OÜ soetanud kinnistu Kristiine linnaossa, aadressil Sõpruse pst 153 ning taotlenud projekteerimisfirma K-Projekt kaudu projekteerimistingimuste väljastamise. Linnaplaneerimise amet lubab tööga valmis saada hiljemalt järgmise nädala alguseks, kuid linna tingimus on, et taotleja esitaks eskiisi. Siiani on arendaja K-Projekti vahendusel andnud vaid teada, mida nad detailplaneeringus muuta soovivad, ent eskiisi esitanud ei ole. Seetõttu pole linnal ka ülevaadet, kas Lidl plaanib magistraali äärde ehitada kaupluse oma tüüpprojekti järgi või kavatseb lähtuda linna tingimustest.

"See on selline magistraaliäärne koht, seal peaks ikka selline esinduslikuma joonega ehitis olema," leiab linnaplaneerimise ameti detailplaneeringute teenistuse Mustamäe, Kristiine ja Nõmme osakonna juhataja Mari Suvi, selgitades, et hoone fassaad peab olema konteksti sobiv, mistõttu tõenäoliselt tuleks tüüpprojekti ikka muudatusi teha.

Sõpruse pst kinnistu suurus on 6913 m2, mille ehitusealune pind on maksimaalselt 40 protsenti ehk 2765 m2. Ehkki kinnistule võib ehitada kuni kolm neljakorruselist hoonet, on linna andmetel Lidlil kavas rajada sinna üks 2-korruseline hoone.

Lidli esindaja ei kommenteeri

Lidli esindajaid on keeruline tabada, nad on end meelega väga kättesaamatuks teinud. Avalikes registrites toodud MMS Property Solutions OÜ telefoninumber ei tööta ja e-posti aadressile ei vastata. Seetõttu on juhatuse liige Tarvo Kubja ERR-i telefonikõne peale üllatunud, ent teatab, et kommentaare ta jagada ei soovi.

"Ega me oma mõtteid põhimõtteliselt kellegagi ei jaga ega kommenteeri. Kui me midagi otsustame, siis need tulevad avalikest dokumentidest välja niikuinii. Rohkem ei saa ma midagi kommenteerida," teatab Kubja napilt.

Kuulnud telefonitsi ära küsimused, teatab Kubja: "Te esitate liiga palju küsimusi. Meil ei ole tänases faasis mingit huvi avalikkusele mingit infot jagada."

Toimetaja: Merilin Pärli



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: