Kalamaja esimeses kõrghoones müüdi suvel Eesti kõige kallim korter. Ligi nelja miljoni euro eest läks kaubaks kogu korrus. 340 ruutmeetrit ja pea sama suur terrass, kust ilusa ilma puhul avanevad vaated merele ja vanalinnale.

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ütles, et luksuskinnisvara liikumist on viimasel ajal turul rohkem näha, aga sellised tehingud on siiski haruldased.

"Ikkagi üle miljoni eluruumi korteritehing on midagi väga erandlikku, aga iga kuu juhtub. Laias laastus 70 protsenti arenduses olevatest korteritest või isegi natuke rohkem on kahe- ja kolmetoalised," ütles Toompark.

Enamik ostjaid tervet korrust ei otsi. Piisaks elutoast ja paarist magamistoast. Aga ka kolmetoalise hinnasilt võib keskmise palga saajal hinge kinni võtta.

Tallinna uusarendustes küsitakse ruutmeetri eest üle 5000 euro. Soodsam 85-ruutmeetrine kolmetoaline on Uus-Volta kvartalis saadaval 460 000 euroga. Tahate elada korrus kõrgemal? Siis tuleb sama suure korteri eest välja käia ligi pool miljonit.

Parkimiskoha eest lisandub veel 25 000 ja panipaiga eest 8000. Loodetavasti pole taskud selleks ajaks veel päris tühjad, sest kodu tuleb ka ju sisustada.

Endoveri arendusdirektori Uku Tindi sõnul on neil tänavu Tallinna arendajatest suurim müügikäive, kuigi ka ostjat ootavate korterite varu on kasvanud.

"Meie kliendisegment on see, kes teeb koduvahetuse ehk et varasemalt on juba kodu olemas ja kolitakse uuemasse, paremasse piirkonda ehk et inimeste ootused on kasvanud," ütles Tint.

Keskmise palga saaja, kel pole varasemat kodu, mida müüa, peab perekorterit otsima pigem Mustamäelt või Lasnamäelt, ütleb Tint. Või siis hoopis Tallinna piiri tagant põllult, kus tärkavad soodsamad korterid.

Kinnisvaraarendaja Reterra tegevjuhi ja omaniku Reigo Randmetsa sõnul on rusikareegel, et Rae põllu peal saab ühe toa rohkem kui Hipodroomis.

Hipodroomile on kavandatud umbes 1000 korterit, lasteaed ja ärikvartal. Randmetsa sõnul ostetakse korter täna pigem endale koduks, mitte väljaüürimiseks. Valikut mõjutab üha enam ka maja ümbrus.

"Maa peal on inimene ja autod me suuname maa alla või majadest eemale. Inimene ei taha elada autoparklas ja oma lapsi sinna mängima saata," rääkis Randmets.

Uku Tint lisas, et klient on muutunud väga teadlikuks. "Otsitakse kvaliteeti. On lisandunud teadlikkus näiteks sisekliima osas. Kui palju peab olema niiskuse protsent toas, kas see on liiga madal, liiga kõrge? Õhuvahetus, kas õhk on piisavalt värske? Aga lisaks kvaliteedile on seesama lugu, et lähed õue, soovid jalutada ilma, et jääksid auto alla, soovid rohelist keskkonda, soovid, et spordisaal oleks lähedal," lausus Tint.

Linn tahab uutesse kvartalitesse ka lastega peresid ja nõuab eri suurusega kortereid. Ehituskulu vähendamiseks lubatakse rajada vähem kalleid parkimiskohti. Kokkuvõttes määrab kodu hinna ikkagi arendaja.

Tallinna linnaplaneerimise ameti planeerimise ja arhitektuuri teenistuse juht Kristi Grišakov ütles, et suuri kortereid sageli müüakse praktikas kui luksustoodet, mille hinnad on kallimad.

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ütles, et pilt ei ole nii sünge, kui kinnisvarakuulutusi sirvides tunduda võib. Palgad on viimasel ajal kasvanud kiiremini kui korterite hinnad.

"Kui ma vaatan, mitu keskmist palka ma pean täna samaväärse Mustamäe, Haabersti kahetoalise korteri eest maksma ja kui palju ma pidin kümme aastat tagasi maksma, siis see on umbes täpselt sama. Tunnetus liiga kalli hinna osas on selgelt turul olemas, reaalsus, numbrid seda keelt ei räägi," ütles Toompark.

Samal ajal kui kerkivad uued kvartalid, otsivad Tallinna südalinna pangahooned uut otstarvet. SEB pank viib oma peahoone sadama lähistele, LHV uus kontor kerkib vana kõrvale ja Swedbank kolis Liivalaia tänavalt Arterisse. Arendajad tunnevad huvi, kas seal, kus seni anti kodulaenu, võiks tulevikus olla kodud?

"SEB veel aktiivses menetluses ei ole, see on niivõrd eriline hoone, et selle elufunktsioonile kohandamine saab kindlasti olema huvitav. Rääkimata ka sellest, kuidas see ümbrus seal elukeskkonnana toimiks. Swedbanki maja on müra tõttu kindlasti üks keerulisemaid. Kas sinna üldse on võimalik eluruume rajada või siis see tähendab väga põhjalikku ümberehitust sellel hoonel endal? Samal ajal seal haridusasutused, ühistransport kõik on olemas. Aga kuna ta on olnud töökohtade ruum, siis sellist elukondlikku miljööd ja rohelust sinna tuua saab kindlasti olema väljakutse," rääkis Kristi Grišakov.

Aga kuidagi ei saa mööda ebamugavast küsimusest - kas kõigile neile kodudele jätkub tulevikus ka elanikke?

"Praegu näeme, et siin ka rahvastiku enda trend on väga tugevas muutumises. Kui meil näiteks Tallinna rahvastiku arv enam väga oluliselt ei kasva ja Eesti rahvastiku arv samamoodi, me näeme ka demograafiast, et need uued põlvkonnad nüüd enam sellise hooga lapsi ei sünnita, siis seda enam on nagu mõistlik küsida, et kellele ja kui palju kodusid me ehitame," küsis Grišakov.