Hispaania peaminister kuulutas 29. novembriks välja ennetähtaegsed valimised

Hispaania peaminister Pedro Sánchez kuulutas 29. novembriks välja ennetähtaegsed valimised, püüdes tugevdada oma mandaati pärast seda, kui killustunud parlament lükkas eelmisel nädalal tagasi valitsuse peamised eluasememeetmed ning riigis vallandusid ulatuslikud meeleavaldused, millega protestitakse kodukulude kasvu vastu.
"Meil on vaja uuendada rahva toetust," ütles Sánchez esmaspäeval televisioonis edastatud pöördumises. "Me peame mobiliseeruma ja võitma parlamendis palju suurema progressiivse enamuse, mis võimaldaks meil ületada kitsad erihuvid, saavutada uusi sotsiaalseid edusamme ja jätkata Hispaania muutmist."
Peaminister tunnistas ka, et on teinud vigu ega ole täitnud kõiki valimislubadusi.
"Ma tean ka, et osa sellest sotsiaalsest enamusest on täna rahulolematu," ütles ta.
Sánchez on rahvusvaheliselt silma paistnud jõulise hoiaku poolest nn progressiivse agenda edendamisel alates Palestiina riikluse toetamisest kuni multipolaarsete institutsioonide kaitsmise ja tehnoloogiaoligarhide ohjeldamiseni, ehkki mitmed tagasilöögid ja skandaalid on tema positsiooni kodumaal nõrgestanud.
Valimiste väljakuulutamine praegu on Sánchezele riskantne samm, sest tema Sotsialistlik Partei on reitingutabelites langenud. Samas on tema positsiooni tugevdanud ettepanekud süveneva eluasemekriisi lahendamiseks, mis võeti hästi vastu, kuid mille parempoolsed parlamendiliikmed reedel tagasi lükkasid. See tõi kaasa uusi eluasemeprobleemidega seotud protestimeeleavaldusi.
Sáncheze valimiskaotus tähendaks ühe Euroopa viimase vasakpoolse kallakuga valitsuse lõppu ajal, mil paremäärmuslased naudivad maailmajaos enneolematut edu ning üha suurem osa Euroopa valijatest eemaldub poliitilisest tsentrist.
Arvamusküsitlused näitavad, et Hispaanias on kõige tõenäolisem tulemus konservatiivse Rahvapartei (PP) juhitud koalitsioon, mida toetaks ka paremäärmuslik Vox. See tooks paremäärmusliku erakonna esimest korda keskvalitsusse pärast demokraatia taastamist diktaator Francisco Franco surma järel.
Samas on kogenud poliitilise strateegina tuntud Sánchez korduvalt tõestanud oma võimet üllatada neid, kes on ta juba poliitiliselt maha kandnud.
Ehkki ta pole kunagi kogunud piisavalt hääli enamusvalitsuse moodustamiseks, on ta suutnud kokku panna rea hapraid ja esmapilgul võimatuna näivaid koalitsioone, kuhu on kuulunud jõude alates vasakäärmuslastest kuni parempoolsete separatistideni. Nii on ta püsinud võimul kolm järjestikust ametiaega ehk kokku kaheksa aastat.
Sáncheze koalitsioonipartnerite kasvav killustatus on aga tähendanud, et valitsus on kolmandal ametiajal suutnud vastu võtta vähe seadusi ning pole alates 2023. aastast suutnud vastu võtta riigieelarvet, kuigi Hispaania majandus on arenenud riikide seas jätkuvalt üks kõige parema tervisega.
Sánchez sai peaministriks pärast seda, kui juhtis paremtsentristliku peaministri Mariano Rajoy võimult tõrjumist 2018. aastal pärast tolle Rahvaparteid tabanud ulatuslikke korruptsiooniskandaale.
Samal ajal on viimase aasta jooksul korruptsioonisüüdistusi esitatud ka Sánchezi enda Sotsialistliku Partei kõrgete liikmete vastu, mis on veelgi langetanud partei niigi nõrka toetusnäitajat, mis on tema ametiajal püsinud umbes 26–31 protsendi juures.
Vastu ootusi võitis ta 2023. aastal teise nelja-aastase ametiaja, kuigi tema erakond oli varasematel piirkondlikel ja kohalikel valimistel kandnud suuri kaotusi. Sánchez suutis selleks saavutada toetuse parlamenti saanud erakondade lõdvalt seotud liiduga. Selleks pidi ta lubama anda amnestia Kataloonia iseseisvusmeelsetele juhtidele. Paljud valijad mäletavad seda sammu siiani kibedalt kui Hispaania ühtsuse reetmist, kommenteeris uudisteagentuur Reuters.
Sánchez pälvis oma ametiaja alguses tunnustust muu hulgas otsuse eest viia Franco säilmed välja diktaatori enda jaoks Madridi-lähedasest mausoleumist ning tööseaduse reformi eest, mille järel on töötus langenud madalaimale tasemele peaaegu kahe aastakümne jooksul.
Ta kinnistas varakult oma kuvandi kui humaanne ja immigrante toetav poliitik, teatades 2018. aasta juunis, et Hispaania võtab vastu migrantide päästelaeva Aquarius ja selle 629 reisijat pärast seda, kui Itaalia ja Malta olid mõlemad keeldunud lubamast laeval oma sadamatesse silduda.
Samal ajal kui teised Euroopa riigid on välismaalaste saabumise suhtes oma poliitikat karmistanud, on Sánchez järjekindlalt väitnud, et sisseränne on Hispaania majanduskasvu säilitamiseks hädavajalik. Tema sõnul aitab see täita tööjõupuudujääke sellistes olulistes sektorites nagu ehitus, põllumajandus ning majutus- ja toitlustussektor ning annab maksutulu Hispaania heaoluriigi ülalpidamiseks.
Viimasel ajal on tema keeldumine nõustuda USA juhitud nõudmistega suurendada kaitsekulutusi viie protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning samal ajal tema soov tihendada suhteid Hiinaga tekitanud pahameelt USA presidendis Donald Trumpis ja mõnes Euroopa liidris, kes kardavad, et Euroopa Liidu sõltuvusse jäämist Hiinast.
Sáncheze eluasememeetmed, mille parlament tagasi lükkas, andsid sotsialistide juhile haruldase võimaluse esitleda end mobiliseerunud vasakpoolsete juhina ning juhtida tähelepanu kõrvale poliitiliselt kahjulikumatelt probleemidelt, nagu Ceuta rändekriis ja korruptsiooniskandaalid, ütles majandusteadlane ja konsultatsioonifirma Freemarket Corporate Intelligence president Lorenzo Bernaldo de Quiros.
"See on võimaluste aken," ütles de Quiros. "Kui ta ei oleks kuulutanud valimisi kiiresti välja, tuleksid need teemad taas kesksele kohale."
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Reuters












