Eesti paigutab oma väed alaliselt Venemaa piirile lähemale ja hangib relvastust, millega oleks võimalik anda lööke sügavale naaberriigi territooriumile, valmistudes NATO idatiiva riigina Venemaa võimalikuks agressiooniks pärast Ukraina sõja lõppu, vahendas Financial Times (FT) esmaspäeval Eesti kaitseametnike selgitusi.

Eesti sõjaväe- ja luurejuhid ei arva, et Moskva sooviks vähemalt järgmise kahe aasta jooksul NATO-ga täiemahulist sõda alustada, kuid nad usuvad, et vaenulik naaberriik valmistub võimalikuks tulevaseks konfliktiks Balti väikeriigiga, märkis FT.

Eesti ametnikud kardavad Kremli oportunistlikku riski, näiteks väiksema ulatusega sissetungi, mille eesmärk oleks testida NATO vastastikuse kaitse klauslit. Nende sõnul ei suuda ei Eesti ega NATO praegu sellist stsenaariumi usutavalt heidutada. See on ajendanud Eestit, millel oma õhujõude ei ole ning mis sõltub seetõttu oma õhuruumi kaitsmisel NATO-st, minema üle aktiivse kaitse strateegiale, kirjeldas leht.

"Me peame alustama piirilt ja võitma juba alates esimesest lahingust," ütles Eesti kaitseväe esimese brigaadi, mis on FT sõnul riigi peamine lahingujõud, ülem kolonel Tarmo Kundla.

Uue strateegia osana viiakse tema väeosa Tapalt, mis asub Vene piirist linnulennult ligi 130 kilomeetri kaugusel, alaliselt Jõhvi, mis asub Venemaa piirist vaid 50 kilomeetri kaugusel. Sinna ehitatakse praegu uusi rajatisi, kus hakkavad paiknema brigaadi sõdurid.

"Heidutus ei toimi," tõdes Eesti sõjaväeluure kõrge ametnik FT-le. "Kõigi meie, Balti riikide, jaoks on kriitiline periood selle olukorra lahendamiseks järgmise ühe kuni nelja aasta jooksul."

Financial Times tõi välja, et Eesti kaitseminister on oma esinemistes ja ministeerium dokumentides kuulutanud: "Usutav heidutus eeldab, et muudame meie vastu suunatud agressiooni mõeldamatuks. Meie eesmärk on selge: hoida vaenlane ja sõja hävitustöö Eesti territooriumist eemal."

Leht viitab samas, et Venemaa riigimeedia kujutab Eestit järjekindlalt vaenuliku ja russofoobse riigina, mille eesmärk on tõmmata Moskva otsesesse vastasseisu NATO-ga. Kreml on Eestit ähvardanud, sealhulgas tuumarünnakuga, kui riik peaks kunagi oma territooriumile paigutama NATO tuumarelvi.

Financial Timesi sõnul lisas Eesti valitsus aktiivkaitse mõiste riigikaitsesse mais. Sellest ajast alates on riigi väike, kuid hästi väljaõpetatud sõjavägi alustanud vaikset, ent põhjalikku ümberkorraldamist.

Eesti peamisest sõjaväebaasist Tapalt viiakse eliitüksusi praegu alaliselt positsioonidele kaugemale itta, Venemaa piirile lähemale.

Lisaks Jõhvi uuele baasile rajatakse kuni 1000 sõjaväelase mahutamiseks mõeldud baas ka Narva. Sinna on kavandatud majutada alaliselt 200 sõdurit, kuid kriisi korral suudab see vastu võtta veel 800 sõdurit.

Samal ajal kui Eesti suurendab sõjalisi kulutusi – ametlike andmete kohaselt kasvavad need tänavu 42 protsenti 2,4 miljardi euroni ehk 5,4 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) –, muudab riik ka hangitava relvastuse tüüpi.

Viimase aasta jooksul on Eesti sõlminud lepingud üheksa USA-s toodetud mitmikraketiheitja (MLRS) HIMARS platvormi hankimiseks, sealhulgas ballistiliste rakettide M57, mille laskeulatus on kuni 300 kilomeetrit, soetamiseks. Lisaks on pooleli ka üheksa Lõuna-Korea mitmikraketiheitja Chunmoo hankimiseks, mille laskeulatus on samuti ligikaudu 300 kilomeetrit.

Üks Tapal paiknev kõrgem ohvitser viitas vestluses FT-ga, et Peterburi asub Eestist 260 kilomeetri kaugusel.

"Me oleme muutmas kõike," ütles Eesti kaitseministeeriumi poliitikaametnik lehele. "Tegelikkus on see, et [Eesti kaitseplaneerimine] on olnud viimased kümme aastat samasugune. Kuid Venemaa kavandab juba oma vägede kahekordistamist meie piiri taga," selgitas ta.

2014. aastal toimunud Venemaa Krimmi-invasioonile järgnenud kümnendi jooksul töötasid Eesti sõjalised planeerijad välja riigi ajaloost ja geograafiast lähtuva kaitsedoktriini. Selle lähenemise kohaselt mobiliseeriksid Venemaa sissetungi korral Eesti ajateenijatest koosnevad jõud kiiresti ning peaksid väga taktikalist, peaaegu partisanisõja laadset kaitsesõda, kasutades oma põhjalikke teadmisi soisest ja metsasest maastikust, et Venemaa vägesid kurnata ja neile suuri kaotusi tekitada, kuni NATO abijõud jõuavad kohale, kirjeldas FT.

Kuid jälgides seda, mida Venemaa on Ukrainas teinud, on Eesti sõjaväejuhid jõudnud järeldusele, et selline plaan ei toimiks. Nende hinnangul ei hooli Kreml enda kaotustest.

Eesti on täheldanud ka seda, et kui Venemaa sõjavägi oli Ukrainas mõne territooriumi enda kontrolli alla saanud, ei loobunud ta sellest, vaid võitles selle hoidmise nimel ka pärast seda, kui kõik sellel territooriumil oli hävitatud. Arvestades Eesti 1,3-miljonilist elanikkonda ja 45 000 ruutkilomeetri suurust territooriumi, on see murettekitav järeldus, tõdes FT.

Leht viitas, et kuigi Eestil on väljaõpetatud kuni 230 000 inimesest koosnev reservvägi, mis moodustab peaaegu viiendiku elanikkonnast, kuulub alalisse tegevteenistusse vaid 4200 inimest. Sõja- või sõjaeelses olukorras saab Eesti kaitseplaanide kohaselt seda jõudu täiendada 39 500 kõrge valmisolekuga reservväelasega, kellest igaüks peab jõudma mõne tunni jooksul konkreetsesse üksusesse, kellega ta on koos väljaõppe saanud. Lisaks on veel 40 000 väljaõppe saanud reservväelast valmis määramata ülesannetega mobiliseerimiseks.

Kaitsedoktriini muutmine selliselt, et vältida igasuguse territooriumi kaotamist, on seetõttu keeruline, eriti kuna Eesti sõjaväeluure hinnangul püüab Venemaa igasuguse agressiooni puhul säilitada võimalikult kaua üllatusmomenti.

Eesti kavatseb nüüd võidelda iga ruutsentimeetri territooriumi pärast alates piirist ning anda Venemaale invasiooni esimesest päevast alates tugevaid lööke sadade kilomeetrite kaugusel rindejoonest.

"Sõjaliselt on see väga nõudlik," ütles Kundla. "Me ei saa vastast kujundada [taganedes või teda taktikaliselt olukordadesse meelitades]. Me peame oma kaitseliinid üles ehitama juba täna. See on ettesuunatud kaitse."

Financial Timesi andmeil teeb Eesti sõjaväeluuret eriti murelikuks mingi piiratud ulatusega tegevus mõne piiriäärse sihtmärgi vastu – eelkõige peamiselt venekeelses Narvas. Narva vallutamisel oleks vähe mõtet, kui eesmärk oleks Eesti täiemahuline vallutamine, kuid ametnike sõnul võiks see olla provokatiivne test NATO otsustavuse järelekatsumiseks, mille eesmärk oleks allianssi lõhestada.

Sellise stsenaariumi korral oleks Venemaa eesmärk seada kahtluse alla NATO liitlaste valmisolek Eestile appi tulla, esitades rünnakut juba toimunud faktina (pr.k. fait accompli).

Eesti loodab, et NATO liitlased mängivad riigi uues kaitsehoiakus samuti olulist rolli ja aitavad sellist rünnakut heidutada. Ühendkuningriik on juba võtnud kohustuse suurendada oma sõjalise kontingendi suurust Eestis järgmise aasta aprilliks praeguselt 800-lt 1200 sõdurini.

FT märkis, et kui Briti üksused osalesid tänavusel Eesti kaitseväe õppusel Kevadtorm, tõid nad endaga kaasa midagi uut. Briti sõjaväeametnike sõnul on selleks ründedroonid Nyan, mis on mõeldud süvalöökide andmiseks stardiga lahingupiirkonnast. Nagu MLRS-süsteemide puhul, on ka Nyani droonide tegevusulatus 300 kilomeetrit. See tähendab, et enamik Venemaa suuremaid sõjaväebaase lähipiirkonnas ja Peterburi linn jäävad nende löögiulatusse.

Hoolimata kasvavast murest Venemaa agressiooni pärast Euroopas, eriti Kremli hübriidse sabotaažikampaania tõttu, usuvad Eesti julgeolekuasutuste ringkonnad endiselt, et riigil on aega oma kaitsevõimet kohandada ja naaberriiki heidutada, märkis FT.

Kuid on üks suur ebakindlust tekitav tegur: Ukraina. Seni kuni sõda jätkub, on Venemaa sõjavägi Ukrainas seotud. Kui aga kehtestatakse vaherahu või jõustub pikaajaline rahu, kardavad NATO ametnikud, et Balti riike ähvardav oht muutub palju tõsisemaks, kuna kümned tuhanded lahingukogemusega Vene sõdurid võidakse seejärel piirile ümber paigutada. Samuti on Venemaal siis tohutu kaitsetööstuslik masinavärk, mis töötab täisvõimsusel. "Me kartsime sõda [Ukrainas]," ütles Eesti kõrge luureametnik. "Nüüd kardame sõja lõppu."