President: õmblusteta ühiskond ei ole raha, vaid õigete asjade küsimus ({{commentsTotal}})

Viljandis on kooliõpilased, kes vabatahtlikus korras käivad vanainimestel abis puid ladumas või muid majapidamistöid tegemas. Sellise abi järele on suur vajadus, aga alati ei leia abipakkujad -vajajat üles. Kuidas teha nii, et leiaks? Ja kuidas teha nii, et sellisest vajalikust abist saaks ka riiklikult toetatud teenus?

Eesti kohalike omavalitsuste (KOV) ülesanne on leida abivajadus, näiteks vanainimesed, kel on vaja aidata puud tuppa, ja siis see abivajadus rahuldada. Seaduse järgi on KOVidel üsna vabad käed otsustamaks, kuidas see abivajadus rahuldatud saab.

See tähendab, et KOV võib ka otsustada toetada näiteks neid noori vabatahtlikke kooliõpilasi. President Kersti Kaljulaid leiab, et just kogukond, olgu maal või linnaas, tunneb ise kõige paremini ära vastava piirkonna abivajaduse.

Arvamusfestivalil toimunud õmblusteta ühiskonna arutelus tõi Kersti Kaljulaid terve rea näiteid, kus kohalikud inimesed on pannud nõu ja jõu kokku, et aidata vanureid või näiteks erivajadusega inimesi.

Peljata ei tasuks ka traditsioonilisi lähenemisi: “See, millega saad ise hakkama, kutsu pere appi. Kui perega ei saanud lahendatud, kutsu küla appi. Kui sellest ka ei piisa, kutsu kohalik omavalitsus. Kui ka sellest ei piisa, teeme kõik koos.”

Oluline on läheneda probleemidele igas Eesti paigas erinevalt. President rõhutas, et haridusest ja tervishoiuteenusest ei tasu siinkohal rääkida, sest neid tagatakse  seaduse järgi üleriigiliselt.

Ta soovitas aga vaadata ühe maapiirkonna, aleviku noori, kel pole tegevust ning kes seetõttu veedavad aega tänaval. Põhjused ja lahendused on igas piirkonnas erinevad ja neid tuleb seetõttu ka erinevalt lahendada.

“Õmblusteta ühiskond ei ole raha küsimus, see on õigete asjade küsimus,” sedastas president viidates muutuste võimalikkusele.  

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tõdes siiski, et mõnes piirkonnas ei pruugi olla hakkajaid vabatahtlikke, kes jaksaksid taolisi ettevõtmisi eest vedada. Selleks peab igal KOVil olema pakkuda ka tagavaralahendus.

Selleks, et üks algatus saaks alguse, on vaja sädeinimest – algatajat, kes on valmis eest vedada, olid kõik kolm arutelus osalenud naist ühel meelel.

“Valige inimesi, kes tahavad teiega koostööd teha, mitte kes teavad, mis teile hea on,” soovitas president.

PPA peadirektori asetäitja Krista Aas tõi välja, et politsei saab küll tegeleda kuritegevuse tagajärgedega, kuid ennetustöö peaks algama koolist ja lasteaiast.

Kui vallavanem ostab aga KOVi raha eest enda autole kütust või korraldab pidusid ning kohalik kogukond vaikimisi ei tee selle osas midagi, siis ei saa ka politsei taolisele korruptsioonile järele jõuda.

Seetõttu on kogukonnal võimalik aidata kaasa ka tõhusamale politseitööle.

“Õmblusteta ühiskond eeldab suurt läbipaistvust ja madalat korruptsiivsust,” sekundeeris president. Õmblusteta ühiskonna eeldus on, et on avalik kes on saanud toetust ja mille eest.

Marika Priske soovitas mitte võrrelda Eestit Lääne- või Põhja-Euroopa riikidega, kelle elukvaliteedini jõudmine on meil veel keeruline.

Selle asemel tulekski mõelda, mida saab kohalik kogukond ise algatada, ette võtta ning kui vaja, siis ka KOVi ja riiki appi paluda.



arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

EKA hoone sai nurgakivi.
Kalm paneks ajutiselt püsti mõne eestiaegse aiaskulptuuri

Mart Kalm Kuberneri aia luhtunud konkursist: kui inimesed on vaeva näinud, tuleb raha välja makstaKalm paneks ajutiselt püsti mõne eestiaegse aiaskulptuuri

Septembris kuulutas Riigikogu kantselei välja ideekonkursi, et rajada Toompea lossi juures asuvasse Kuberneri aeda sinna sobiv monument. Tänaseks on konkurss lõppenud, kuid kahjuks ei leitud esitatud tööde seast sobivat, mida sinna püstitada. Mart Kalm rääkis ERR raadiouudistele, mida selline otsus täpsemalt tähendab.

Facebook ja Google.

Agentuurid nõuavad, et tehnoloogiahiiud uudiste eest maksma hakkaksid

Üheksa Euroopa uudisteagentuuri nõuab internetihiidudelt autoritasu uudistoodangu kasutamise eest. Nõue on jätkuks Euroopa Parlamendis toimunud arutelule direktiivi üle, mille alusel hakkaksid Facebook, Google, Twitter ja teised suure veebifirmad maksma miljoneid eurosid uudiste eest, mida nad kasutavad või millele nad viitavad.

teadusuuring koolielust

Marin Laak. "Kalevipoja" välisretseptsioon, attention!

Cornelius Hasselblatti monograafia „Kalevipoeg Studies. The Creation and Reception of an Epic” täidab rahvuseepose ingliskeelses retseptsioonis valitsenud tühimiku. Tegu on üllataval kombel esimese kaasaegse ingliskeelse tervikliku käsitlusega meie eepose saamisloost ja vastuvõtust. 

Klapid pähe: kuula ja vaata raadioteatrit
"Tagassi inglite juure"

"Tagassi inglite juure" ehk kuidas raadioteater Rakvere teatri aeda kolib

Kolmapäeva õhtul esietendub Rakvere teatris omapärane tükk: näitlejad poevad külastajatele kõrva, külastajad jalutavad omakeskis laval ringi ja seda kõike talvises Rakvere teatri aias. ERRi kultuuriportaalil oli võimalik jäligda virukeelse tüki "Tagassi inglite juure" valmimist raadioteatris.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: