President: õmblusteta ühiskond ei ole raha, vaid õigete asjade küsimus ({{commentsTotal}})

Viljandis on kooliõpilased, kes vabatahtlikus korras käivad vanainimestel abis puid ladumas või muid majapidamistöid tegemas. Sellise abi järele on suur vajadus, aga alati ei leia abipakkujad -vajajat üles. Kuidas teha nii, et leiaks? Ja kuidas teha nii, et sellisest vajalikust abist saaks ka riiklikult toetatud teenus?

Eesti kohalike omavalitsuste (KOV) ülesanne on leida abivajadus, näiteks vanainimesed, kel on vaja aidata puud tuppa, ja siis see abivajadus rahuldada. Seaduse järgi on KOVidel üsna vabad käed otsustamaks, kuidas see abivajadus rahuldatud saab.

See tähendab, et KOV võib ka otsustada toetada näiteks neid noori vabatahtlikke kooliõpilasi. President Kersti Kaljulaid leiab, et just kogukond, olgu maal või linnaas, tunneb ise kõige paremini ära vastava piirkonna abivajaduse.

Arvamusfestivalil toimunud õmblusteta ühiskonna arutelus tõi Kersti Kaljulaid terve rea näiteid, kus kohalikud inimesed on pannud nõu ja jõu kokku, et aidata vanureid või näiteks erivajadusega inimesi.

Peljata ei tasuks ka traditsioonilisi lähenemisi: “See, millega saad ise hakkama, kutsu pere appi. Kui perega ei saanud lahendatud, kutsu küla appi. Kui sellest ka ei piisa, kutsu kohalik omavalitsus. Kui ka sellest ei piisa, teeme kõik koos.”

Oluline on läheneda probleemidele igas Eesti paigas erinevalt. President rõhutas, et haridusest ja tervishoiuteenusest ei tasu siinkohal rääkida, sest neid tagatakse  seaduse järgi üleriigiliselt.

Ta soovitas aga vaadata ühe maapiirkonna, aleviku noori, kel pole tegevust ning kes seetõttu veedavad aega tänaval. Põhjused ja lahendused on igas piirkonnas erinevad ja neid tuleb seetõttu ka erinevalt lahendada.

“Õmblusteta ühiskond ei ole raha küsimus, see on õigete asjade küsimus,” sedastas president viidates muutuste võimalikkusele.  

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tõdes siiski, et mõnes piirkonnas ei pruugi olla hakkajaid vabatahtlikke, kes jaksaksid taolisi ettevõtmisi eest vedada. Selleks peab igal KOVil olema pakkuda ka tagavaralahendus.

Selleks, et üks algatus saaks alguse, on vaja sädeinimest – algatajat, kes on valmis eest vedada, olid kõik kolm arutelus osalenud naist ühel meelel.

“Valige inimesi, kes tahavad teiega koostööd teha, mitte kes teavad, mis teile hea on,” soovitas president.

PPA peadirektori asetäitja Krista Aas tõi välja, et politsei saab küll tegeleda kuritegevuse tagajärgedega, kuid ennetustöö peaks algama koolist ja lasteaiast.

Kui vallavanem ostab aga KOVi raha eest enda autole kütust või korraldab pidusid ning kohalik kogukond vaikimisi ei tee selle osas midagi, siis ei saa ka politsei taolisele korruptsioonile järele jõuda.

Seetõttu on kogukonnal võimalik aidata kaasa ka tõhusamale politseitööle.

“Õmblusteta ühiskond eeldab suurt läbipaistvust ja madalat korruptsiivsust,” sekundeeris president. Õmblusteta ühiskonna eeldus on, et on avalik kes on saanud toetust ja mille eest.

Marika Priske soovitas mitte võrrelda Eestit Lääne- või Põhja-Euroopa riikidega, kelle elukvaliteedini jõudmine on meil veel keeruline.

Selle asemel tulekski mõelda, mida saab kohalik kogukond ise algatada, ette võtta ning kui vaja, siis ka KOVi ja riiki appi paluda.



Kohtuistung Reidi tee ehitusloa teemalKohtuistung Reidi tee ehitusloa teemal
Halduskohus kuulutab otsuse Reidi tee asjus 6. septembril

Tallinna halduskohus arutas esmaspäeval MTÜ Eesti Roheline Liikumine taotlust peatada Reidi tee ehitamine.

Uuendatud: 17:47 
Züleyxa Izmailova ja Indrek KiislerZüleyxa Izmailova ja Indrek Kiisler
Izmailova: riigikogu valimistel on rohelised tagasi pildil

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova möönis, et Tallinnas oleks neil olnud kohalikeks valimisteks kasulik mõne teise nimekirjaga liituda, kuid seda ei tehtud silmas pidades riigikogu valimisi.

Roheliste linnapeakandidaadi sõnul on Tallinna linna eelarve maht umbes 60 miljonit eurot 

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.