Kaupo Meiel: Jänku-Juss sattus päris maailma ({{commentsTotal}})

See võib mitte meeldida, aga lausidiootsustel on vabaduses oma koht ja oma roll ning kuhugi need ei kao. Loodetavasti ei kao ka Eesti Vabariigi põhiseadus, mis sedastab, et tsensuuri ei ole, kommenteerib kirjanik Kaupo Meiel Jänku-Jussi skandaali.

Vastu vääramatult lähenevat tarkusepäeva tõusis üheks kuumematest teemadest loll lugu sellest, et lastele ja lapsemeelsetele suunatud multikasarjast „Jänku-Juss“ on valmistatud jubedaid ja rõvedaid paroodiaid, milles armas joonistatud jänes ropendab, külastab lõbumaja, joob viina ja käitub üldse amoraalselt, tegeledes sellega, millega paljud täiskasvanud inimesed ja üksikud jänesed päriselus tegelevad.

Sarnaselt Helen Lovejoyle „Simpsonitest“ kõlas üle vabariigi hüüatusi: „Kas keegi tõesti ei mõtle lastele?! Mõelge ometi lastele!?“ Teemat Postimehes käsitlenud vabakutseline ajakirjanik ja ema Kairi Oja kirjutas, et oli eeldanud, et kusagil on siiski mingisugunegi tsensuur, mis lausidiootsused netist leiab ja likvideerib. Oja lisas retooriliselt, et ta ei tea, kas liiga suur hulk demokraatiat ja nulltsensuur on hea, millest võiks ilmselt järeldada, et liiga palju demokraatiat ja nulltsensuur tema arvates eriti head ei ole.

Nagu paljud meediatarbijad, kuulsin minagi Jänku-Jussi paroodiate olemasolust tänu sellele, et nende vastu sõna võeti. Püüdsin ühte neist vaadata. Polnud see teravmeelne ega lõbus, pigem sama lapsik ja kandiline kui algmaterjal.

Internet on paroodiaid, sageli tõesti pornograafilisi, täis, ja nendes esinevad väga sageli erinevate põlvkondade lapsepõlvekangelased. Olen oma iidoleid Potsajatat ja Genat näinud laulmas venekeelset laulu, milles tsensuuripiiks säästaks vast ainult sidesõnu, kuid ometi oli see hingematvalt tabav ja naljakas. Mitte ükski sõna ei ole iseenesest ropp, ropuks muudavad sõna kasutajad ning sugugi mitte lapsed vaid täiskasvanud.

Internet on vabaduse (ja kitsamalt sõnavabaduse) ülim väljendus. Võib-olla Eesti lepatriinud tõesti ei tea, et on olemas reegel 34, mis sätestab, et kõigest, mis on olemas, tehakse võrgus porno. Kui tekib küsimus, et huvitav, kas sellest või teisest tegelasest ei olegi midagi nilbet tehtud ja netti pandud, siis võib kindel olla, et see on juba tehtud või tehakse täpselt sel hetkel kui see küsimus tekkis.

Hakata Jänku-Jussi tobedate paroodiate tõttu ründama demokraatiat ja sõnavabadust või põhjama YouTube’i on ilmselge ülereageerimine ja näide sellest, kuidas emotsioonid ei lase selgelt mõelda.

Minu lapsepõlves internetti ei olnud, aga kõik seal praegu esindatud nähtused olid olemas. Samal ajal ma ei mäleta, et mõni kool oleks selle pärast suletud, et üks poisike selle seinale ropu sõna kirjutas või stiliseeritud peenise joonistas.

Politsei- ja piirivalveameti veebikonstaabel Maarja Punak ütles Delfile Jänku-Jussi teemat kommenteerides väga õigesti, et „arvuti ei pruugi olla hea lapsehoidja. Roppusi, rumalaid ja eluohtlikke nalju ning ka seksuaalset sisu on keskkonnas palju ja laps peab teadma, et kui tal tekib mõne klipiga seoses küsimusi, siis ta saab tulla ja seda oma vanematega arutada.“

Internetis absoluutset puhtust saavutada pole võimalik juba ainuüksi sel põhjusel, et absoluutset puhtust ei eksisteeri elus endaski. Pealegi – kui asuda liialt määratlema, mis on puhas ja mis mitte, siis järgmisel hetkel hakatakse raamatuid ja juutuubereid põletama.

Jänku-Jussi juhtumiga haakub ülihästi Miloš Formani geniaalne film „People vs Larry Flynt“, mis ei räägi pornost, vaid vabadusest. Flynti advokaat Alan Isaacman ütleb kohtus peetud kõnes lühidalt nõnda, et vabal maal on suurepärane elada, aga vabaduse eest tuleb maksta, leppides mõnikord asjadega, mis meile ei meeldi.

See võib mitte meeldida, aga lausidiootsustel on vabaduses oma koht ja oma roll ning kuhugi need ei kao. Enne peatselt toimuvaid valimisi võib lausidiootsust kuulda palju, kuid me ei hakka selle pärast ju valimisi ära keelama.

Reegel 34 kehtib ja jääbki kehtima. Loodetavasti jääb kehtima ka Eesti Vabariigi põhiseadus, mis sedastab, et tsensuuri ei ole. Võib-olla peaks põhiseadust lihtsalt mõne punktiga täiendama. Esiteks – räägi lapsega. Teiseks – kuula last. Kolmandaks – ära ole lepatriinu. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



uudised
Rahvusvahelist maksete ja valuutavahetuse teenust pakkuv Eesti päritolu idufirma TransferWise saab arvestatava osa investeeringutest riskikapitaliettevõtetelt ja erainvestoritelt. Pildil kaasasutaja Kristo Käärmann.

Transferwise sai kahjumist välja

Rahaülekannete teenust pakkuva Transferwise'i möödunud majandusaasta tulemused näitavad, et aastaga ettevõtte käive kahekordistus ja miljonitesse ulatunud kahjumist on saanud miljonitesse ulatuv kasum, kirjutab ajaleht Äripäev.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: